Tösserdasin koju ... 😂
Pea segaseid mõtteid täis ...
Nagu ikka - kui võiks end pooleks magada,lihtsalt ei ole und 🙌 vabanemine ju! Vabadus! Sellega on muudki teha kui magada ...

Mõtleme siin, mille nimel me töötame. Eks?
Mõnikord töötavad inimesed lihtsalt töötamise pärast - et ei peaks kodus olema, oma probleeme lahendama, või hoopis - et ei peaks avastama, et elu ongi muidu tühi ja isegi probleeme ei ole ...

Ise olen ka nii teinud ... Inimene lihtsalt ei oska vabadust hinnata. Inimesed tegelikult ei näe seda, mis on neil olemas. Seepärast "täna" targutataksegi, et elage hetkes ja sellegi teadmise on andekamad pööranud teadmiseks, et elame vaid korra - järelukult, laristame! Aega, elu, kõike.

Enamasti arvatakse, et kõik käivad tööl elus püsimise või kohustuse pärast ...
Ei ole sellist kohustust ju ...
Järjekordne enesepettus. Õigustus mittemidagi tegemisele.
Samuti see, et elus on vaja püsida ...

Aastaid tagasi oli aegu, kui öö oli parem päev ...
Teed olid lühemad ...
Aega oli rohkem ...

Kõige parem tunne enese äratundmisel : seisad külmal tänaval, pimedas, ja vaatad valgustatud aknaid.
Küll oskad sa siis hinnata elu ja teadmist, et on kuhugi minna, kui palju parem on hiljem kuhugi jõuda ...
Ja paneme mõtteid juurde - vaata, mitte hoolega vaid loomuliku huviga, vaata, kui erinevad inimesed elavad erinevate akende taga ... Ja ometi nii sarnased, inimesed.

Ja veel kaugemale ...
Aga kui sa oled realist ja annad endale aru, et kõik on ajalik? Et ei ole püsivaid suurusi, väärtusi?
Nagu sai otsa sinu toasoe, kui tulid välja ...
Kas olis sa "sees" rohkem üksi, kui väljas üksi olles?
Aga ... Kui kustuvad kõik tuled akendes ...
Sina oled juba väljas - sinu olemises ei muutu midagi.
Sul ei olnud midagi ja see jääb nii ... Ja seejuures on sul rohkem, kui neil, kes on "sees" - ja võivad kaotada rohkem.
Palju rohkem.

Ja sina lihtsalt oled kõrval ja vaatad. Mõistad, võibolla.
Sest sinu olemine on ajatu ja igavene selles vormis, kus sul ei ole "saba", mis sind tagasi hoiaks, pidurdaks, aheldaks.

Nüüd tuleb see viia aste kõrgemale - sinna, kus on teised inimesed.
Tuleb õppida olema kadumata teiste vahele, tuleb osata olla sõltumatu, kõrval, ja seda kedagi haavamata...
Või - kas peab?
Võib ju elada ka nii, et on alati öö?