"Aeg-ajalt kipuvad inimesed andma vaimsele tarkusele ja isiklikule kasvule ratsionaalset seletust, selle asemel, et oma muutumist tunnetada. Sageli üritatakse vältida valusaid teemasid, et minna ringiga mööda oma emotsionaalsest ja füüsilisest kogemusest, kaitsmaks ennast ebamugavustunde ja valuga tegelemise eest. On lihtsam jääda oma mõtete juurde ja hõljuda pilvedes kui kogeda iseenda nahas olles kõike tundeid, mis sinust läbi voolavad. Ent sellises vältimise ja enesekaitse olekus me tegelikult loome rohkem maske, kihte ja barjääre, mis takistavad meie suuri läbimurdeid ja tõelist sisemist kasvu.

Ei tohi unustada, et valu ja ebamugavustunne sisaldavad endas palju õppetunde ning oma ebameeldivate emotsioonidega silmitsi seismise ja haavade parandamise protsess viib tõelise muutumiseni. Siinkohal on oluline vahet teha oma tunnete läbielamise kvaliteedil. Kui sa jääd kurbuse, leina, frustratsiooni või viha kütkeisse pikemaks ajaks, tundes end kas ohvri või süüdlasena, siis langetad oma vibratsioonilist energeetilist välja ning oled tuimemas eksisteerimise olekus. Kui sa aga lubad oma emotsioonidel ja valul ilma hukkamõistuta pinnale tõusta ning lased seejärel neist lahti, toimivad need kogemused õppetundidena ja vabastavalt. Inimeseks olemine tähendab kogeda kõiki tundeid ja emotsioone erineval tasemel. Me elame duaalsuses ning seega ei saa kogu aeg tunda ennast positiivse või õnnelikuna.

Osa enda vaimsest muutumisest on võime seista vastamisi ning läbi töötada need osad endast, mis on eemale lükatud, keelatud ja välditud. Kõik, millega sa keeldud silmitsi seismast või tegelemast, tõuseb lõpuks ikkagi pinnale, oodates lahendust. Selles väljendub elu terviklikkus. Kui sa suudad armastada ja aktsepteerida kõiki oma emotsioone, kogemusi, valu ja rõõme, siis lood ühtse kogemuse ja mõistad paremini, mida tähendab käia vaimse arendamise teed."