Tõesti on mõistlikum mõnikord vait olla - kas see just enesetundele kaasa aitab aga vähemalt ei lööda sea pähe maha, võibolla.

Päev on põhjalikult korda läinud :

Inimesed on närvi aetud - ma olen ikka nii loll, et ma ikka ei saa aru, et selles ei ole vahet kas sul on kergem oma tööd teha või teed nii nagu ikka ...
Mul õnnestus peaaegu lõhkuda kallihinnaline tööriist...
Ja ma sain jagu oma "kässarist" ... Nii et kärsahais taga...

Papá, kes sa istud kõige kõrgemal toolil - maksa palun meile meie igapäevast palka, mida me ei ole välja teeninud tänapäev' ja hoia meid eemal kurjast - võlanõudjatest ja maksuametist...
Aitähh.

Huvitav - kas keegi meist üldse on taibanud pisut tänulikkust üles näidata? Et "ia, et niigi läits"?
Hing sees ja leivapäts laual?
Või ongi see loomuvastane?
Siis ei saa ütelda, et kõik on sitasti?
Aga kui midagi ongi sitasti, siis me ei ütle seda, igaks juhuks, eks nad ise vaata...

Ega ma ka ei viitsi ööse kontoriukse taga kribida ... Keegi ikka peab siin näpuga järge, et kus ja milles ma eksin, või siis mitte ... Inimesi ei saa endale ju liiga ligi lubada.

Elu on ilus. Keegi pole ütelnud, et peaks liiga ilus olema.