Positiivse meelelaadi arendamine või ümberlükkamine on mingi käesoleva hetke trend, tundub nii.
Tähtede seis, päikese asetus, tuule suund ...
Ebatäiuslik, ajutine, lünklik - nagi inimese mõtteviis ikka.
Kord Piibeleht peal ...

Üks huvitav asi on, et sügavalt positiivsed inimesed - siis need, kes teistele ette heidavad ülearust negatiivsust või need, kes leiavad end olevat positiivsed ... rohkem kui teised - absoluutselt KARDAVAD tegelikku ja siirast positiivsust.

Seletame lahti : positiivsus - rahu, naeratus, muretus võibolla. Negatiivsus - pähh, kisa, ülekeenud emotsioonid, vale ja pettus.
Need, kes üritavad neid poolusi lahutada on - minu arvates - endiselt samas punktis, kus lahutatakse head ja halba, musta ja valget, ilusat ja koledat, otsitakse taga perfektseid inimesi ja sündmusi, üritatakse sooritada suurepäraseid tegusid ... Ehk siis, eelmises ajaarvamises.

Pingutusega tehtud hea ei ole kunagi onnud hea.
Emotsioonidest tehtud halb ei ole kunagi näidanud kurjust. Perfektsus ... Misasi see üldse on ? Milleks?
Inimene on täpselt see kes ta on ja loomulikult teeb ta kompromisse, sest ei ela üksi maailmas.
Südamega mõtlemine ei tähenda kindlasti altruismi.
Pigem seda, et sa tead, mis teeb haiget ja sa ei tee ega soovi seda teistele, mis sulle ebameeldiv on. 💗