Midagi mõtlemiseks, Mulle ... :
"Vana Veermets Karolin Kevend no näed, vastasidki ise ära - Seepärast ma pingutangi, väga. :-) Lõpeta kõigest jõust millegi saavutamine ja lase kinnismõttest lahti. Lepi teadmisega, et me ei tea kõike, ei saavuta kõike ega meeldi kõigile. Ja siis? Absoluutselt mitte midagi. :-) Ja mis kõige vahvam - me meeldime siis endale, kohe päriselt meeldime. Kohe nii, et teeks endale iga päev, iga tund, kandadeni pai ja ütleks, et hei, sul pole vigagi, kas tead. :-) Olen nõus, s-o üks raskemaid asju üldse, eriti kui oled kogu elu harjunud millegi nimel ja end alla surudes pingutama. :-) Pealegi sain seda teha vaid ropsuga, sõrmenipsust. Märksõnaks oli usaldus. Mitte usk. Usk on müstika. Usaldus on teadmine+miljon halli varjundit. Üks asi on teada, et jalakäijate foori nupu pidev vajutamine ei too rohelist tuld kiiremini foori, teine asi on seda Teada :-) ja jätta see nupp rahule. Usaldada ennast peale nupu vajutust, lasta mõtetest seoses nupu ja rohelise fooritule ja takistuste ületamisega lahti, olla vaimus juba seal, teisel pool teed, olla kohal. :-) V-o on meie seas meistreid, kes oskavad seda teha nautides nagu tigu kurvis või nagu jäisesse jõkke samm-haaval ujuma minnes. Aga luban oma kogemusest - hetkest, kui päriselt lahti lased, tulevad õiged küsimused ja koos nendega see - ahhaa, ma ju teadsin! - tundega vastused. :-)Kes on seda kogenud, see teab, millest ma räägin. Siis on kulgemine kogemuse järgi Lihtne elu külluses. :-) Teadjatega suhtlemine on hea, olen nõus, aga kui jääda teadmisesse, et keegi tuleb ja päästab ja aitab, siis .. Ühesõnaga, Sa juba tead, mis elu see kedagi aina appi oodates on. :-) Valiku teed muidugi ise."

... ega ma ei jagagi maailmaga kõike selleks, et kõik teaksid minust kõike - te ei saa seda teada, mida ei tea ma isegi ...
Lontkõrvsena ma lihtsalt usun inimeste taktitundesse - ka sellesse, mida ei ole 😉