Oleme jõudnud punkti, kus võin jällegi vabalt iseennast tsiteerida - korrata ma ennast enamasti ei armasta :

"...Kõigil tasuks hinge tõmmata ja maha rahuneda, sest nüüd alles tuleb tõsiselt tööle hakata ja seda igas miljonis mõttes ... 😜
Ja seekord tuleb tulemus läbi vastupidavuse, mitte selle järele, kui palju või mis eesmärgiga tööd on tehtud ...
Kõik saab tehtud ja kõik saab juhtuma, kui on endast antud kõik, kasulootuseta ... vahest tuleb lihtsalt tööd teha, kogu hingest ⚜ "

Ja ärge Te endiselt kunagi blondi kuulake 😎😎

... Ja - tegelikult, ei ole ilus inimestest nende juureolekuta kõneleda ... aga teate miks ma omale selle õiguse võtan? - vajadusel, või vahel suurema vajaduseta?
Sest ma julgen sama korrata inimese ees.
Ja tõesti. Natuke võib ju hirmus olla aga ega teist teed ei ole ka 😀😀
Ma olen nüüd nii vana küll, et kellegi solvumist või poolehoidu ei pea isiklikult võtma ega üle elama - kui mõni ikka ujub vastuvoolu ja, pealegi kõik sellest teadlkud on, ei ole just arukas selles viisakas vormis vaikida : ühel hetkel kellegi tegemata tegu ja talle haledast südamest andestamine võib viia olukorrani, mida me ise südamest kahetseme⚛
Pigem - tulge ja öelge, kui mul ei ole õigus ehk siis, võtame end kokku ja tunnistame oma vigasid.
Me kõik.⚜💙