Ilusat hommikut kõigile 💞

Tänaseks on siis ilmavärk stabiliseerunud ja näitab selget suunda talvesse ... narr oleks siit edasi väita, et miski, talvele iseloomulik, on täieliku ootamatusena saabunud - olgu siis jäätumine, külmumine, lumesse uppumine või rehvide vahetamata jätmine ...
Inimesed teevad aastast aastasse samasid vigasid ... ehk siis ... jätavad aastast aastasse samu asju tegemata - on vist õigem ütelda?

Iseoma otsustusvõimetust või tegevusetust on valus tunnistada ... eriti kui see kordub ... me kõik läheme eneseõigustamise teed ...
Ei ole oluline, et hilisemal analüüsimisel selgub, et sa ei ole teinud otsest "viga" - kui sa ei suuda fakte lauale panna kohe, siis järelikult : ei ole sa olnud mõttega asja juures ...

Seepärast ei olegi mõistlik seada endale ületamatuid eesmärke ja sihte lihtsalt seepärast, et peab. Mingeid pikaajalisi kohustusi võtta, mis niikuinii ununevad või aeguvad ajaga ...
Seatud "kontrollpunktid" peaksid, ehk siis - võiksid lähtuda otsestest vajadustest ja sulavalt seonduma igapäevase tegevusega ja kui see nii ei ole, siis tuleb oma tegevuskava uuesti ja uuesti üle vaadata, kuni tekib seos : põhjus, ja tagajärg.
Plähmerdamine muutub elunormiks just siis, kui sul on hulk kohustusi, mida sa pead, nui neljaks, seosetu järjepidavusega ellu viima ...
Tegelikult, me kõik teame - kuidas oleks mõistlik olla ...
Aga - kas me oleme mõistlikud?
Kas mina saan vaadata peeglisse ja ütelda, et ma olen mõistlik?
Sina?
Enne kui midagi juhtub ...