Ja ongi see nädalavahe möödas ...
Kellele puhkus, kellele liiga palju vaba aega, kellele aeg olla endaga.
Mina olen end nüüd vaat et lambaks ära puhanud 😁😁 ja mitte füüsilisest vaid vaimsest väsimusest ...


Päriselt ka ...
Mõnikord lihtsalt saab kurgumulguni ja eks ole see minu mõistmatu ajunatuke, mis minu enese elu keeruliseks teeb ... aga ikkagi ...
Kasvõi täna?
Jagate sots.meedias surmakuulutusi - nii kahju, nii kahju - on jah, aga miks te ei jaga inimeste saavutusi siis kui nad elus on?
Miks on nii oluline info - ootan kellegi surma - või - oleks võinud veel elada, et - mis sõnaõigus nagu teile teiste elu osas on antud??
Miks arutame hommikuti Anuga seda, kas neeger on neeger või ainult sinule, neeger? Aga oma kanni puhtaks ei nühi, eks? Et poleks, nagu neegril ... et tänaval on omad eesti lapsed ja vanurid - see on kellegi teise mure, eks ... sellest me ei räägi ... kui just keegi ei ole "pisarakiskumise" saadet kokku pannud ...

Eks aeg ja ajastu ole pidevas muutumises, inimesed ise ehk alati ei mõistagi, kuidas halb ilm ja kasvõi kehv tähtede seis nende arusaamisi, sõnavara ja suhtumisi muudab ... need, kellel on olnud aega - võibolla mitte niiväga endaga tegeleda, kui teisi kõrvalt jälgida, need pisut teavad ja näevad ja tunnevad ise ära neid väliseid mõjutusi, tunnevad ära selle inimliku nõrkuse ja saamatuse lõpuni oma elu korraldada ja juhtida ... aga sellest ei piisa ju.
Ei piisa siis, kui inimesed veendunult trambivad ühte rada, kui ollakse veendunud ja kinnitatakse iga jumala päev, et elu on halb ...
Aga, kes on ütelnud, et peab hea olema? Et on mingi eesõigus heale elule? Mis on üldse hea elu? Palju pappi?

Minu jaoks on hea elu võimalus midagi ära teha, iseenda jaoks - midagi paremaks, lihtsamaks, ilusamaks - või mõni hea sõber, kellega saab rääkida - kõigest, ilma, et peaks igat sõna 50 korda läbinämmutama ja mõtlema, mis teine pärast mõtleb ...
Jah, ka võimalus mittemidagi teha on üsna suurepärane - seda siis, kui sa saad seda endale lubada, kui seepärast keegi ei kannata ja midagi tegemata ei jää : siis, kui sa saad endale ausalt tunnistada, et pingutamine sel hetkel ei anna midagi juurde, võib lasta asjadel omasoodu minna ja et see mõistlik on.

Aru ma ei saa sellest, et 80% mind ümbritsevatest inimestest on rängalt veendunud, et nende elu ongi pekkis ehk siis päris ausalt - aanuses.
Miks?
Mina end küll mingiks sooleussiks või maksalutikaks ei ole nõus tunnistama!! Aga paljud elavadki selles usus, et nii on ja nii peabki olema ... kas seepärast, et muidu ei ole millestki muust rääkida? Et kui kõik on halvasti, on sul miljon poolehoidjat ja kui sul midagi hästi läheb siis ... teadagi, siis on sul seesama miljon vastuseisus vaenlasena, sest kindlasti läheb neil selle võrra halvemini, et sinul midagi hästi on ... õigus küll, mäletan isegi 😁😁😇

Teeks midagi selles osas siis?
Vaata, kallis inimene peeglisse ja näe seal omaenese õiget palet ning tunnista, et pisut pingutust iseenda heaolu nimel ei ole sugugi palju ... et sa oled see, mis sa endast arvad ja kuidas sa ise oma olemist defineerid.
Tuleta meelde, kuskohast sa alustasid ja kuhu sa oled ajaga jõudnud ... see on kõik sinu edu ja saavutus - ka see, et oled rasketest aegadest eluga üle saanud ...
Või sa arvad, et oled ainuke maailmas, kes ajuti on arvanud, et palju parem oleks üldse mitte elada...?
Siis ei ole sa mitte ainult egoist vaid ka päris pime ja arutu ... järelikult ei tea sa elust suurt midagi siis 😇

Kas tõesti oli õige strateegia, kui inimestele näidati kohustuslikke filme teoreetilistest tuumasõdadest?
Et inimestele meenuks elus olemise hind ...
Mis me nüüd teeme - näitame meenutusi masust?
God sake - see oli alles mõned aastad tagasi, kui ei olnud üldse midagi - ei töödki niipalju, et leiba osta ... !
Ja me tulime sellest välja ... tuleme nüüd ka. ⚜