Sõna on olemuselt väga lihtne ... nii nagu sa ta "metsa" hüüad, nii tema sealt ringiga tagasi lendab ...


Ei pea alati olema see teadlikult välja öeldud - vot, nii ma mõtlen või sugestiivne - mina ütlen nii!!
Iga väljaöeldud sõna on oluline ...
Enam veel - suutes kuulata oma väljaöeldavaid sõnu või sõnumeid neis, areneb oskus mõista oma mõtteid - millised on sinu enese algupärased, millised päevast kaasa haaratud või sundmõtted keskkonna mõjul või siis, millised on ennatlikud ehk eelaimduslikud.
Ei mingit müstikat ega hookuspookust - ennekõike tuleb harjuda iseendaga ja õppida tundma ennast, selleks, et mitte ise omale jamasid manada 😁😁
Inimesed, kes on harjunud mõtlema oma mõtteid on omanud piisavalt vaba ruumi ja priva enese ümber, seega teavad nad päris hästi seda segadust, kui juhe kokku jookseb võõrastest ideedest ... hull lugu, kui oma keel ka " konnatantsu" kaasa teeb 😜😜
Sellistel hetkedel võiks tahta olla veelgi tugevam isiksus ehk siis õppida " vabaks laskma" ...
Või hoopis vaikida ja kuulata, kuidas väljapaisatud nonsensid raginal endale teed rajavad?
Sest võibolla nii ongi vaja ... selleks, et kasvaks midagi uut või isegi et, mingi olemasolev taim saaks kasvuruumi, peab midagi valguse eest maha murdma🐞