Ei ole päris see kõla aga töötan selle lihvimisega.
Moraalne stagnant on midagi muud - see on see, kes mitte lihtsalt ei kritiseeri teisi, endal kann ligane ja kapp luukeresid täis vaid lausa käib õpetamas - kuidas peab elama ...
Stagnapsühh peaks olema see inimene, kes oma peas loob miljon probleemi ja siis püüab neid kuidagi lahendada või nende lahendamist kõigile delegeerida ja ikka selle nimel, et olla ilus ja tubli ...
Tunnen ma ennast ära?
Osaliselt küll, jah - eks kõigil on see punkt, kus "sein" hakkab selga vajuma ja paanikas püüaks päästa kõike - selle asemel, et käed tasku panna ja kõrvale astuda.
Aga kui ma üldse midagi õppinud olen siis seda, et igatsorti abistamisel on piirid, paanika äratundmisel tuleb tegeleda rahunemisega ja, et kõik ei saa olla nina-kurgu-kõrva ja suurevarba arstid - kui sa just pead millegagi hakkama saama on üks asi : aga - ennast välja pakkuda nagu kõikvõimas ja eksimatu? Milleks?
Ja üldse - miks rääkida tublidusest, kui järgmisel hetkel kõik on pohh?
Miks üldse rääkida teistest? - parem juba ilmast või autodest või kasvõi järgmisest ale-müügist ... 😀😀😀
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar