Ma olen ise pärit siit - meite kodu oli "advokaadimaja kõrval". Oligi nii Kesse siis aadressi järele teadis, tol ajal olid teised väärtushinnangud ... Aadressid käisid kah nii kõnekeeles😂😂
Asi, mis on külge jäänud, on maja nr. - siis oli 33 - 3, nüüd on lihtsalt 3. Palju igasuguseid kummalisi kokkusattumisi saab nõnda elupeale kokku.
Kõige enam jääb silma see "teine aeg"...
Kui Tartus pidavat "homme" tähendama, et - ükskord kui ma aega saan, siis siin on teisiti - kõik tegelevad vaikselt ja omas rütmis oma asjadega.
Ometi pühad ju, linnarahvas küll täidab asjalikult kodanikukohust ... aga siin elavad vist inimesed rohkem nagu endale.
Jaanilapäev ja papi polegi lällu vaid rullib uiskudel, pered on kodudes, üksikud memmed leiavad tee sugulaste või vähemalt sõbranjede poole ... sellised, oma aja toonides üles puhvitud, Pätsuaegsed - prouad, nagu meite suguseltsis tavatsetakse ütelda 🌻
Eks see olegi rohkem vanema põlve pidu, mida ta meile niiväga tähendab? Peale selle, et saab töölt ära ja jaurama? Tänapäeval ei pea isegi seda va sõnajalaõit otsima - hiljemalt vastu omikut võib iga põõsa alt terve "printsi" leida, või selle, mis temast järel ...😄
Või siis, et - minust läheb see paganlik püha küll külmalt mööda ja Võidupüha mind ka ei kõneta : sõjaga sõja vastu ei ole saadud senised paartuhat aastat, mis nüüd siis? Hirm tõmbab aiva halba ligi ja kaitsemisest ründamiseni on üksainus viiv ...
Mulle meeldib, kui asju rahumeelselt aetakse.
Puhkan siin koduse kase all jalga ja käigukasti 😎 keegi ei saa jorrata, et ma pole enesele vabal päeval armu andnud 👯... ja siis jälle ratastele ja rahva teenistusse.⚜
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar