Hommikust,
vaatasin siin nüüd sotsmeedia, uudised ja lähema ümbruse varahommikuse ja puhanud pilguga üle ja pean välja ütlema, et - "miskit on mäda selles Taani riigis"!
Ikkagi.
On mingi feminismuse teema, mis ei lase inimestel elada, töötada ega hingata - et kui ära lõppevad need "7c klassi" teemad, et mehed on sead ja naised on ... mingid muud koduloomad siis edasi poetakse globaalse feminismi teema taha - alustuseks, et naine ei ole ja ei võigi olla arukas, sest ta tahab ainult võimu ... ja siis leidub vähemalt 6/10-st emast, kes seda väidet tões ja vaimus ka tõestavad...?

Miks sedapidi aga mitte vastupidi?
Ma ütleks, kui mees on ülemäära macho siis on see lihtsalt s..ta kasvatuse tulemus ... olla Mees on ikkagi midagi muud kui olla naistepeksja või psühhoterrorist...
Muidugi on võimalik olla veel gentleman või romantik 😇 aga need on juba isikuomadused väärtustena, mis Mees ise oma sisuga endast kujundab - ma arvan, ma pole ju ise selles elus mees olnud😎

Aga tagasi teemasse - kui palju on neid isasid üldse, kes lastele elus eeskujuks, toeks ja kasvatuses autoriteediks on? No, kolmandik? Ja võibolla veel kolmandik neid, kes lihtsalt tasakaalustavad oma olemasoluga emade "ülekasvatust" või "ülehoolitsust" ... või, minnalaskmist.
Siis - mida me tahame saada ühiskondlikus plaanis?
Et mees, kes tuleb kodust näägutava naise juurest, võtaks tõsiselt naiskolleegi või ükskõik millist muud emast elementi?
Ja ometi, läbi aegade, on tunne nagu naised vajaksidki neid vägivaldseid, (näiliselt) mittemidagimõistvaid, pealiskaudseid ja ükskõikseid isaseid oma ellu??
Lihtsalt selleks, et oleks lihtsam?
Et kaaslase varjus elada mingit "oma elu" ... kellele siis lõbustused ja hõlp, kellele salamisi kogutud kopikas mõne parema suutäie või ilusama eluhetke tarvis ... elupõletamisest ülima märterluseni.

Jesper Parve on oma raamatus lahanud mehe elu ja olemust ... eks too ole kirjandus, mida peaks soovitama meestelegi lugeda, naistest rääkimata.
Rõhutama peaks, et "Viiskümmend halli varjundit" ei ole kirjandus, mis väljendaks naiste elu 😀😀😀😇😇, kuigi - millegipärast selline arvamus on laialt levinud 😁😁
Mina püüan jõuda asja tuumani vaatenurgast, mis iseloomustaks või valgustaks meid inimestena ja - kaasatuna soorollidest, mitte sellest lähtuvalt.

Kui Naine on üldises maailmavaates tüüpiliselt puberteetikust bich, kes trambib jalgu - nõuab ja tahab, keelab ja käseb, rääkimata truudusetusest, ametialasest võimetusest jne., jne., jne. siis, hallooo! - see ei ole mingi feminniinne tüpaaž! Kindlasti mitte!
Võibolla on viisakas ütelda, et - meie pojad: ja tütred, loomulikult - saavad meilt meie parimad ja ka halvimad jooned...?
Niiviisi, ettevaatlikult, kedagi solvata soovimata, väljaöeldult ...😁 et siis - selliseid mehepoegi on ka ikka küll ja küll.
Ja ometi, põhiliseks "kasvatuse" edastajaks järelpõlvele on ikkagi ema ... kõige olulisem naine iga inimese elus, niivõrd kuivõrd nad seda on õigustanud.
Kas siinkohal ei teki mõttepausi?

Aga päriselt - kuhu me jõudsimegi? - teemast võiks ju tuua mitmeid näiteid erinevatel tasanditel ja arutada detailsuseni, ent kiire kokkuvõttena : kui sa ei hinda inimest enese kõrval siis ... mis sa üldse tahad saada siis?
Äärmusest äärmusesse jälle - kui naised/tüdrukud ei julge ütelda EI viiel miljonil erineval põhjusel a la : hirm füüsilise vägivalla ees või kartus kedagi solvata, näiteks siis meestega on sama seis, uskuge või mitte ... kuni välja selleni, et EI ei ütelda lihtsal ellujäämise või kasusaamise põhjusel...
Me kõik oleme inimesed ... enne soorolli sisseelamist.
Kui sa halvustad oma kaaslast või kolleegi või ... soolisest seisukohast lähtuvalt siis lendab sama vastu ja selline saab olema sinu maailm ja sellise ühiskonna me loome endale ise - mitte et, pole millegi üle kaevata, vaid : muudame palun oma suhtumist teistesse, elulist kibestumist jagada ei ole õigus ka vanemal põlvkonnal - ei ole elutarkus see, mis mürgitab maailma ...
Mingem ja mõelgem, midagi head ja ilusat - adekvaatse hinnanguna, mitte ülepingutatud komplimendina ... võiks me ju oma lähimate ja lähemate inimeste kohta ikka leida.

"In the middle of emptyness , catch your dream and hang on to life 💫....."

Ma ei ole hetkel võimeline mõistetavalt kokku siduma hetkel ühiskonnas ehk üldsuses lokkavat, võibolla näilist, ent siiski tuntavat madalseisu ja närivat mõistet "tühjad võidud" ...

No on - ikka veel november, ja novembrikuu jutud ... on täpselt nii hirmutavad ja pinevad, kui sa neid omale ihu ja mõistuse ligi lased - peale esimest adventi aga tekib inimestele enam "tegevust", mis ei lase iseenda ja ümbritsevaga niiväga tegeleda.

Selleks ongi traditsioonid olulised, et inimesed püsiksid - kuivõrd nüüd mõtestatud ... kui - mõtestatavas ehk siis, ühiskondlikult heakskiidetud ja nn. tavadekohases tegevuses. Mõned ei suudagi iseendaga olla või iseendaga tegeleda, ja ometi selleks on need pühade vahed ju antud.

Tühjad võidud ...

Selline "veekatastroofi" tunne ... et tuleb mingi ... laine ja - vabastab maailma sellest ülearusest plahvatusohtlikuks muutunud pingest, et - siis on vähemalt mingi muu teema, mida suudetakse sõnutsi seletada ja mille puhul on reageerimise ja käitumisereeglid kõigile teada ja üheselt välja kujunenud, olgu siis laeva või lennukihukk või looduskatastroof ...

Ja ometi :

üks huvitav lõik Eugen J Isotamme Stanislavski meetodit analüüsivast kirjatükist, mis mingil määral, kontekstist väljakistuna, iseloomustab tänast seisu :

"... Elu kubiseb tseremooniatest ja ordinatsioonirituaalidest, väiksematest ja suurematest näitemängudest ja spektaaklitest. Hommikul puhta särgi selga panemisel on ka sotsiaalse rolliomastamise maik juures, isegi kui selle teatraalsust teadvustatakse sama vähe kui mõne muu rituaali oma, mille algupära on aja jooksul ununenud ja mis on seega muutunud argiseks või loomulikuks. Kuivõrd igapäevasest tegevusest saab spektaakel, sõltub vaatamisest, selle intensiivsusest, näitamise ja vaatamise teadlikustamisest ja vastavast (de)kodeerimisest sündmuse eel, jooksul, järel. (13)
Eristan kolme peamist astet teatraalsuse igapäevases esindatuses ja need määrab teadlikkus. Jälgimisest teadlik olev isik käitub nii, nagu ta arvab, et ta vaatajate arvates peaks käituma (kui eesmärgiks on heakskiit); hakkab lollitama, et mitte paljastada oma tegelikku häbi või identiteeti; üritab vältida jälgitud olemist, põgenedes ‘lavalt’. Neutraalses tsoonis viibijad on küll ümbritsetud võimalikest pealtvaatajatest, kuid kui kellegi tegevus ei ületa uudiskünnist, siis kehtib üldine ükskõiksus ja teatraalsus piirdub ainult sellise enesekontrolli määraga, mis tagab ühiskondlikult aktsepteeritud normatiivsuse avaliku korra (teiste juuresolekul viibimise korra) seisukohast. Inimene, kes on kindel, et teda ei vaadata – ta on üksi omas kodus suletud uste ja ettetõmmatud kardinate taga – käitub vabalt ja ta ei näitle, vähemalt mitte teadlikult, reaalset publikut silmas pidades.(14)
See ‘ja’ on siin vajalik siduja, sest end vabalt tunda saab ka parimate sõprade juures külas olles, aga end vabalt tunda pole päris sama mis mitte näidelda – need kaks ei esine alati tingimata koos. ..."

Nooh ... omikut siis - või midagi, mis teil seal parasjagu on jälle ...

Kuna aknatagune on regulaarselt pime ma ise enam vahet ei tee ... vaadake ise omik või õhta : kuidas teile paremini sobib ...

Järelpõlvlase vigisemise järgi olen nüüd vahelduva eduga kaks ööpäeva maha maganud ... - no, minu tervis on mõnevõrra parem jah : neile, kes siin muretsema kipuvad jälle ...

Aga teil seal väljas ei ole ikka mittemidagi muutunud selle ajaga ... ja kui ma kaks kuud maha magaks - ei juhtuks siis ka midagi 😁😁 inimesed tegelevad mingite asjadega, mis neisse ei puutu, arutavad asju mida nad muuta ei saa - psüühitsevad ja paanitsevad täitsa mööda asjade pärast 😇

Palun - rahunege maha, külastage oma lähedasi, soovige kellegile head ja jumalauta!!!  -  keegi võiks mulle tassi kohvi tuua ometigi !! 💞

Ametlik teadaanne käib nüüd selle kohta, et Minul algab talveuni ... enne kui ma nüüd ära kukun ... mis ma nüüd unustasin ütelda ... et kui ma kohe tagasi ei tule, siis tõenäoliselt olen haiglaravile sattunud ...

Abiks seegi 😇

Eeh - see FuckBook ei anna ööse ka rahu : no tõesti, millest ma mõtlen?!

Nooo, ma mõtli nüid tollest, et mes kuradijumala pärast ma jõuan koju alati selleks hetkeks kui on vaja nõusid pesta ... 😨 ??
Küsid - mittekeegi pole ühtegi nõud tarbinud ... ja milleks ka, pitsat potist ei sööda ... palju õnne ... tea, kas naabrid on oma mollid meitele kolinud siis?? Õe, üleaedsed? Päriselt?!

Nuh, ja siis ma mõtlen kuidas see krdi makaron kiiremini läbi närida kui lõug üldse ei viitsi liikuda ... või koos sellega külitama minna?
 Näääää! Nii ei läe üldse kohe ... Pärast padjaalune putru täis, eks...

Ja siis - kolm on kohtu seadus ... vahi kus mõte ikka väntab keset ööd 😴😴😴 ... saaks päevaaegu kah nõnna erksalt 😴 - vot ja siis ma mõtlen, kes on see esimene julge, kes minu omiku-und häirida julgeb ... 😕 ... mingi suitsiidik raudselt : norm inimene nii ei teeks ... vist?🌼

 Vahest lihtsalt see ennastsalgav olelusvõitlus ammendab ennast ...
Mitte, et vajadused muutuks või kasu ei oleks - vaid, et peaga kivimüüri tagudes võib ju mõningaid tulemusi saavutada ... iseasi, kas see just praktiline on 😁

Jälle üks ilus õhtupoolik kolleegidega  😁😁😁 

Homme jälle ... 😎

Kui välisel maailmal ei ole enam midagi pakkuda, tuleb jälle iseendaga rahu teha 😁😁
Karm.
See on nagu see rahvaluulest tuntud - üks kask meil kasvas ... - midaiganes, mida muiste söögi alla ja peale leierdati ...
Julm jah? Loomulikult, ükski asi, mida kohustuslikus korras ette ja järele serveeritakse kaotab oma ilu, võlu ja algse mõtte - nii on kõigega ...


Inimestele meeldib korrutada "ilu mõtet", mida nad võibolla alati lõpuni ei mõistagi või oma emotsioonides üle mõtlevad ... aga mitte "mõtte ilu", mis on asja algne võlu ...
Nagu aforisme korratakse kuivalt, suutmata neid analüüsida, kasutada, kohandada - tuimalt tuubitud teadmised tapavad elusa filosoofia ...
No ja kellele see, kuniks võileib ees ja katus peakohal😎
Inimestel puudub alandlikkus elu enese ees.
Sellest tulenevalt ka võime või oskus ennast adekvaatselt hinnata ... inimesed suudavad palju rohkem kui nad arvavad ...
Aga kõik tõdemused ei pruugi kõikidele sobida, ei peagi: ütlen ma, erinevalt neist kes üldsuse poolt heakskiidetud norme ainsama tõe pähe toidavad 😁😁
Eks nii nagu mõned inimesed suudavad edu saavutada suures seltskonnas, kehtestades "karjareeglid" ja hierarhia, luues omale vajalikud sidemed ja jõuringid - muuseas väga võimas süsteem, kui seda õigesti ja - õiglaselt töös hoida - siis, on teised jällegi edukamad oma eraldatuses ja isepäisuses. Nende tugevus, vastupidiselt eelmistele on just see, et puudub see "saba", mida endaga kaasas vedada : ballast, kelle eest tuleb elu ära elada, läbi kelle on sind kergem alistada või kes ise otsustavad sinult "üle võtta" ... ja sa kunagi ei tea, millal sinule lähim inimene oma armastusväärse naeratuse taga varjab äralõppematut ja elusuurust solvumist sinu suhtes ...

Ei, loomulikult olen ma valmis rääkima ka sellest, et paljud inimesed on tões ja vaimus need - lahked ja head oma suure südame põhjani välja 💙
Las ma mõtlen nüüd ... miks ma rohkem südamlikke ei promo ...?
Vast paraku on see üldine arusaam, et need pisut heatujulisemad ja nn. paremad saavad ise endaga hakkama? Alatu, eks? Sest enamasti need, kes oma südames hoolivad ja teistele omakasupüüdmatult toeks tulevad, vajavad ise samuti kui mitte enam tuge ja tunnustust : ei näe ju inimene peegelpildina muud, kui iseenese kohalolekut maailmas koos ja ilma selleta, mis tema lähiümbrusest endal puudus või üle on ...
Või siiski ... kasvata inimesele ümber mugavustsoon ja ta ei ole enam see paljasjalgne rändur rannakividel, kes on valmis igat lojust siira armastusega jääkülmast veest välja tooma ... nii on, kahjuks.
Ja mis on meie elupõliste püüdluste üks ja ainumas eesmärk? Tegelikult? Seesama mugavustsoon, mis muudab meid mõjutatavateks ja mõtteloidudeks, teotahtetuteks ... sõltuvateks iseenese loodud harjumustest, mida me ekslikult ehk vajadusteks nimetame.

Üks mõte lõi nüüd vahele, päris õigustatult : kas pole kummaline, et sama arutult kui inimesed on veendunud oma ebaedu igavikulises on inimesed suht veendunud oma edulisuse lõppematuses ? 😂😂😂
Kummaline ... nagu olekski kõik kivisse raiututud ja muutumatu - mina Tarzan, sina Jane 😜😜 mina hea, sina paha ... whatever...

Ja selles valguses, on hea teada, et maailmas on veel erilisemaid inimesi - need kes teavad sedasama, mida mina aga on suutnud selle ka tegudesse panna. Need, kes tegelikult peaksid olema tõeline inspiratsioon!
Nii et, selle asemel, et nooremale põlvkonnale õpetada seda lamedat - vaene aga uhke selle üle! - võiks juhtida noori inimesi maailma lahtiste silmadega nägema ...
Nägema neid inimesi, kes töötavad vaikselt ja lasevad edul enda eest rääkida...
Kas teate - edukad räägivad oma edust kaks kolmandikku vähem kui mitte veel vähem ... kui need, kes näevad neid läbi rahanumbrite või kadeduse?
Tõeliselt edukas on mitte see, kes suudab rikastuda teiste või enese teenete arvelt, vaid suudab muuta kellegi elu paremuse poole ... peale mugavuse on seal siis ka tänulikkus ja oskus saadut ja saavutatut edasi anda ja arendada ...
Mina iseenese õnneks tean selliseid inimesi - ma kohutavalt kadestan nende võimet elada pidevas arenemises ja võimes säilitada ja jagada oma saavutusi ... ja kindlasti, inimesena, olen nad liig kõrgele pjedestaalile asetanud ... isegi, teenimatult võibolla, kellegi arvates ...
Ent mis on maailm soovita olla iga päev pisut arukam - ja seda näen mina edukuse sünonüümina - pisut mõistlikum ja aktiivsem inimene?
Iseenese pärast?
Ega kõik tipud ei peagi asuma Mount Everest'i kõrgusel, vastavalt ikkagi oma sammu pikkusele, et igas päevas oleks üks väike eneseületus, üks väike muie selle üle, et - näh, saab küll, parema tahtmise juures 😊
Lugupidamisega ja - edu meile! 💞⚛

... vana tõde eks? Nii kulunud ... ja ometi ...
Mitu päeva olen püüdnud mitte kirjutada ja mitte puutuda teemasid, mis nö. otseselt mind ei puuduta, sest - ei ole minu asi, kuidas maailma asjad minu ümber käivad ... asendamatuid ei ole ja uutel tegijatel on alati ruumi ja sõltumatust tarvis ...
Aga ...
Eks ta on veel suurem enesepettus - las teised otsustavad eks?
Viimase aja trend on ikkagi raha, raha, raha ... ka need, kes ise jutlustavad veendunult, et raha ei ole üldse eluks oluline - on ise kõrvuni hädas ja just rahapuudumise läbi ... küüniline, eks?
Inimesed on õppinud lihtsalt irooniliselt naeratama, kui küsid, kas kõik on hästi või kuidas läheb ...
Hallooo - see ei ole positiivsus, kui halbadest või rasketest asjadest ei räägita ... need on osa elust, millele tuleb lahendus leida ... see on nagu: valik mitte rääkida surmast, sest see on ... Fui või pähh! Koooleee ...
Ometi sureme me kõik lõpuks niikuinii 😉
Uskuge mind.

Vana teema uus külg on "must peegel" - nagu ma olen alati meenutanud inimestele, et peegel on ka teler, arvuti telefon ... ei ole ma isegi mõelnud sellele, et nad on seda ka väljalülitatult ...
Ja jällegi - "must" ei tähista midagi negatiivsemat kui mittemust 😜😜😜 lihtsalt tähelepanelikum peaks olema oma lähiümbruse osas ...
Vaataks rohkem inimestele otsa, mitte seda, mis neil seljas või kodus riiulil ...
Kuulaks rohkem, mida inimesed ütlevad ja ütleks vähem neid asju, mis midagi ei tähenda 😊

Tere hommikut 🌞
Toit on valmis, varsti tööle ...

Kuna ilmaolud lubavad täna- homme lumesadu, on jumalparaku eluks olulised teemad primaarsemad kui elust olulisemad ...
Mitte, et selles osas midagi õudselt nüüd ära teha annaks aga - hea on ju kogu teadvusega kohal olla, et alustada "tulekahjude" kustustamist ennetustöödega, mitte tukkide laiali loopimisega ⚛

Kole palju igasugust suminat - peamiselt ebavajalikku informatsiooni ... mille vahele on terava maitseelamusena pikitud vastused pea, et aastate ... aastakümnete tagustele küsimustele - ise pead teadma, mis on mis : mikspärast mingi lihtne sõna "klikib" eilse mõttesähvatusega, miks midagi uut ei ole uues päevas, sest sa oled seal juba olnud...
Üllatusi on vähe, enamasti selle maiguga, et - oleks pidanud teadma ju ... eks sa teadsid ju kah, vähemalt : oskasid arvata - lihtsalt ei usaldanud ennast.

Must we ...?
Aeg on ikkagi näidanud, et oma põrgu ja paradiisi loome me endile ise ... iseasi kui me ei ole otsustanud ülinaiivselt usaldada kedagi ...
Totralt arvatakse senini, et loomise võime on kellegil teisel, et tee eduni on ratsionaalselt arvestatud teekond ja et inimesest tehakse inimene teiste poolt ...
Välised mõjutajad, kõrvalnähud - kõige olulisem on ikka see, kuidas sa võtad vastu pakutud info või abi, kuidas sa reageerid oludele. Mis olulisim - kui kaua sa suudad oma eesmärkidest kinni pidada ja mis valemiga ... millal on lubatud valgustkartvad võtted? Kas on üldse?
Mis vahe on mantral ja manal?

Te ei mõista ju, sest te ei saa aru samamoodi sellestki, et kõigil on võrdsed võimalused ... isegi mina mõistan juba ... alguses ja lõpus oleme me kõik sarnased, järelikult vahepealne on meie teha.
Kas minu õigus on etem kui teiste oma?
Vaevalt küll, vahe on lihtsalt selles, et mina julgen ütelda sedasama, mida mõtlen - kas on see alati arukaim viis selles maailmas kuulda anda, ei ole päris kindel ... aga kumb üldse on päris maailm?
Kas sa tead kumba maailma sa hommikul ärkad?
Kas sa tead, kumb on see, mida sa silmanurgast näed?
Kas see, mis järgmiseks juhtub, on juba olnud?
Või juhtub see ainuüksi sellepärast, et sa niimoodi tead?

... aga jumalauta, teeme siis midagi, igaüks oma asja - kellel on küllalt aega teiste tegevust üksikasjalikult läbipläkutada, ilmselt oma eesmärke ei täida ... või on kõik nii korras kõik?
Ainult hea meel selle üle siis😇
Eks käib ka kirjutaja kohta ... kui ikka oma päev sutsu etem saab siis viskab pilgu ilma peale laiali küll ... aga kui on tarvis pingutada ... ei küsi ma teistelt kunagi rohkem kui endalt nõuan ⚜

• Selles mõttes siis, et - ükskõik, mis elu ette toob : erinevad maailmavaated, vajadused, elunormid - jäägem ikka inimesteks üksteise suhtes 🌞👍

... Aga võtan kätte ja - lendan ära?

Siis on kõik jälle hästi kõigil, eks?

😎😎😎 ... Päraprantsusmaale 😜😜😜

Oh mida kõike tahaks ütelda ja välja plärada aga, mis selle igapäevase jora juures kõige olulisem tundub, et - kohe on jõulud ju!!

Mida Teie päkkapikkudelt nurute ja jõuluvanalt küsite?

Oleks aeg juba mõtted kirja panna?! 😜😜

Vahi hullu mardust nüüd!!

Ükspäev tahab ta, et tema minut 300 aasta peale venitataks ... järgmisel ei ole ta rahul, et vale minut sikutamisele läks 😂😂😂

Inimeseloom pole kunagi milegagi rahul - kunagi ei mõista ta, et kõik segadused oma maailmas korraldab ta endale ise ⚛

Ja jälle pandi aeg seisma - mingil põhjusel - vahel lihtsalt lähevad päevad mööda ilma, et aeg neis liiguks ...

Just kui midagi hakkab toimuma, midagi muutuma, tõmbab mingi sisejärelvalveametnik kässarit, et ikkagi asjad liiga ruttu liiga heaks kätte ära ei läheks, et inimesed ei saaks muutuda ja muuta seda, millega nad rahul ei ole või mis on ammugi ajale ja arusaamistele jalgu jäänud ...

Aeg järele mõtlemiseks ja seedimiseks ja mõistmiseks? Vaevalt küll ... Järgmisel hetkel võivad asjaolud muutuda 50 x sekundis ja sul ei ole hetkegi nende mõistmiseks, kui vaid hiljem konstanteerid, et -  midagi oli ...

Et enne valgust on ikka kõige pimedam, on igati mõistetav ... aga selline hall surutis, mis paneb proovile iga algatuse, närvi ja vastupanuvõime ...

Nagu vihmane pühapäev, mis kunagi ei lõppe.

FB unustas täna küsida minu käest - millest mõtled????
No ei ole saladus, et pensionist ikka ... pole mõtetki küsida.
No aga ma siin mõtlen, et ... mis ma üldse mõtlen?!
Aga välja tuleb, et ei mõtlegi.
Kohe üldse ei mõtle, sest - vahest on sigavägalahe täiesti mõtlematu olla ... ega keegi ei keela ka ... isegi ei ürita 😎😎😎 parem mitte proovidagi - ei soovita!
Ma tean küll, et hiljemalt nädala pärast maksab see valusalt kätte ja - kellegile lüüakse hingekella jälle ...
So what ...
Paneme meestekat - ette ei muretse, järgi ka mitte!

Elame hetkes, nagu tirts - maimäleta, kas Ruubentirts või rohutirts või mõni muu mälutav mutukas aga siuke vanasõna on jälle välja sülitatud ...
Filoloogid ...
Keegi võiks välja mõtelda kuidas homset ja ülehomset vältida siis võiks küll ühes hetkes lõpmatuseni lööberdada 💞
Selleks on vist natuke rohkem powerit ja raketikütust tarvis, kui reakodanikule sündides kaasa antud ...

 Hei - hei. 🌞


On hetk verstapost ära märkida - 300 postitust hiljem on maailm märksa etem koht elamiseks...


300 kirja avalikkusele, kolmsada karjet tühjusesse ... ja hakkavad vist kuhugi kohale jõudma ... ?


Eks olen ma isegi selle võrra kasvanud ... tegelikult aga olin ma siis ka olemas, kui ma ise seda ei teadnud või teised tunnistanud ...

Nüüd on minu väljateenitud õigus ütelda Teile - Te ei ole üksi ... 🌞

Me keegi ei ole.

Alati on kusagil keegi, kes Teid toetab.

Alati jätkub kõigile killuke päikest ...

Statoil on ikkagi - Statoil, ükskõik - on ta siis nüüd key või mitte ...

Kapist igatahes välja ei ole tulnud - isegi tabalukk on veel täitsa tervelt ees ...

... on siuke vana Vaida vanasõna -
kui konn sügise silda viskab, tuleb külm talv!

Ja kuidas kontrollida, et see tõsi võiks olla?

Heh, lihtne - niikaua kui sa konnaga tõtt vahid, jäävad talvepuud tegemata ju ... !

Eks ta siis külm ole ... äkki lohutab see, et talved kipuvad meite regioonis ikka suvest paar kraadi külmemad olema, isegi ennustajad teavad ... 🍂

Tilk tilga haaval ... ja iga ämmer saab lõpuks triiki täis...
Eks kusagil olen minagi valearvestuse teinud - ilmselt küll on võimatu kõikvõimalikke "ämbreid" vältida või ämbrite täitumisi ... eks siis tuleb rõhk panna " mahalaadimisele 😂😂😂, sest mis saab olla lihtsam : vajades tühja nõu või ruumi, tuleb ämber lihtsalt tühjaks valada

Kõikvõimaliku globaalse minna-, tulla- ja mahalaskmise valguses ... mina ei ole tolerant - endalegi üllatuseks, mitte ligilähedalegi. 

Ja ma ei pea Päästeametit ... ma tahan lihtsalt elada. Ise.

Aitähh.