Kui välisel maailmal ei ole enam midagi pakkuda, tuleb jälle iseendaga rahu teha 😁😁
Karm.
See on nagu see rahvaluulest tuntud - üks kask meil kasvas ... - midaiganes, mida muiste söögi alla ja peale leierdati ...
Julm jah? Loomulikult, ükski asi, mida kohustuslikus korras ette ja järele serveeritakse kaotab oma ilu, võlu ja algse mõtte - nii on kõigega ...


Inimestele meeldib korrutada "ilu mõtet", mida nad võibolla alati lõpuni ei mõistagi või oma emotsioonides üle mõtlevad ... aga mitte "mõtte ilu", mis on asja algne võlu ...
Nagu aforisme korratakse kuivalt, suutmata neid analüüsida, kasutada, kohandada - tuimalt tuubitud teadmised tapavad elusa filosoofia ...
No ja kellele see, kuniks võileib ees ja katus peakohal😎
Inimestel puudub alandlikkus elu enese ees.
Sellest tulenevalt ka võime või oskus ennast adekvaatselt hinnata ... inimesed suudavad palju rohkem kui nad arvavad ...
Aga kõik tõdemused ei pruugi kõikidele sobida, ei peagi: ütlen ma, erinevalt neist kes üldsuse poolt heakskiidetud norme ainsama tõe pähe toidavad 😁😁
Eks nii nagu mõned inimesed suudavad edu saavutada suures seltskonnas, kehtestades "karjareeglid" ja hierarhia, luues omale vajalikud sidemed ja jõuringid - muuseas väga võimas süsteem, kui seda õigesti ja - õiglaselt töös hoida - siis, on teised jällegi edukamad oma eraldatuses ja isepäisuses. Nende tugevus, vastupidiselt eelmistele on just see, et puudub see "saba", mida endaga kaasas vedada : ballast, kelle eest tuleb elu ära elada, läbi kelle on sind kergem alistada või kes ise otsustavad sinult "üle võtta" ... ja sa kunagi ei tea, millal sinule lähim inimene oma armastusväärse naeratuse taga varjab äralõppematut ja elusuurust solvumist sinu suhtes ...

Ei, loomulikult olen ma valmis rääkima ka sellest, et paljud inimesed on tões ja vaimus need - lahked ja head oma suure südame põhjani välja 💙
Las ma mõtlen nüüd ... miks ma rohkem südamlikke ei promo ...?
Vast paraku on see üldine arusaam, et need pisut heatujulisemad ja nn. paremad saavad ise endaga hakkama? Alatu, eks? Sest enamasti need, kes oma südames hoolivad ja teistele omakasupüüdmatult toeks tulevad, vajavad ise samuti kui mitte enam tuge ja tunnustust : ei näe ju inimene peegelpildina muud, kui iseenese kohalolekut maailmas koos ja ilma selleta, mis tema lähiümbrusest endal puudus või üle on ...
Või siiski ... kasvata inimesele ümber mugavustsoon ja ta ei ole enam see paljasjalgne rändur rannakividel, kes on valmis igat lojust siira armastusega jääkülmast veest välja tooma ... nii on, kahjuks.
Ja mis on meie elupõliste püüdluste üks ja ainumas eesmärk? Tegelikult? Seesama mugavustsoon, mis muudab meid mõjutatavateks ja mõtteloidudeks, teotahtetuteks ... sõltuvateks iseenese loodud harjumustest, mida me ekslikult ehk vajadusteks nimetame.

Üks mõte lõi nüüd vahele, päris õigustatult : kas pole kummaline, et sama arutult kui inimesed on veendunud oma ebaedu igavikulises on inimesed suht veendunud oma edulisuse lõppematuses ? 😂😂😂
Kummaline ... nagu olekski kõik kivisse raiututud ja muutumatu - mina Tarzan, sina Jane 😜😜 mina hea, sina paha ... whatever...

Ja selles valguses, on hea teada, et maailmas on veel erilisemaid inimesi - need kes teavad sedasama, mida mina aga on suutnud selle ka tegudesse panna. Need, kes tegelikult peaksid olema tõeline inspiratsioon!
Nii et, selle asemel, et nooremale põlvkonnale õpetada seda lamedat - vaene aga uhke selle üle! - võiks juhtida noori inimesi maailma lahtiste silmadega nägema ...
Nägema neid inimesi, kes töötavad vaikselt ja lasevad edul enda eest rääkida...
Kas teate - edukad räägivad oma edust kaks kolmandikku vähem kui mitte veel vähem ... kui need, kes näevad neid läbi rahanumbrite või kadeduse?
Tõeliselt edukas on mitte see, kes suudab rikastuda teiste või enese teenete arvelt, vaid suudab muuta kellegi elu paremuse poole ... peale mugavuse on seal siis ka tänulikkus ja oskus saadut ja saavutatut edasi anda ja arendada ...
Mina iseenese õnneks tean selliseid inimesi - ma kohutavalt kadestan nende võimet elada pidevas arenemises ja võimes säilitada ja jagada oma saavutusi ... ja kindlasti, inimesena, olen nad liig kõrgele pjedestaalile asetanud ... isegi, teenimatult võibolla, kellegi arvates ...
Ent mis on maailm soovita olla iga päev pisut arukam - ja seda näen mina edukuse sünonüümina - pisut mõistlikum ja aktiivsem inimene?
Iseenese pärast?
Ega kõik tipud ei peagi asuma Mount Everest'i kõrgusel, vastavalt ikkagi oma sammu pikkusele, et igas päevas oleks üks väike eneseületus, üks väike muie selle üle, et - näh, saab küll, parema tahtmise juures 😊
Lugupidamisega ja - edu meile! 💞⚛