Enne sii kui õu poolenisti üles kaevatakse, sai ring peale tehtud. Kõik vajalik kasvab ja elutseb.

Maja hoidjad :

Punane ristik tuli naabriõuest lastega kaasa, ja jäi :

Mailane, vana olija ja päriselanik, sai uhkema koha püsimiseks, et ägeda muruniitmise käigus hoopiski ei kaoks :

Ja teised :

Musta värvi lillede epohhist. 

Must iiris kahjuks inimlikke kapriise üle ei elanud ...

Ilma nõmm-liivateeta ei saa kuidagi - maitseaine, teetaim ja veel üht-teist

Kirss, püha taim - minu kinnisidee, mitte viljade vaid õite pärast 😁 nüüd on nii, et vaarikahoidis on parimatele ja kirsimoos nagu teistele altarivein ... 😏 

Vana metsik õunapuu ka rohkem ilutaime eest, ja kas peabki alati kõigest kasu lõikama ....

Pojeng - sel aastal hiline pisut, vastupidi, ravimtaime mitte ilulille eest:

Naadiraipe vahelt leiab hea otsimise peale veel karulauku - kah sissetoodud, elujõuline aga ei võitle enda eest ...  ja mis sa põlisnaadi vastu ikka teed ...

... ja meelespea loomulikult, mälestuste hoidja, taevasina maa peal, nagu emakese looduse rüperaal, hoiab mälestusi, et inimeseloom alatasa neid kaasas ei kannaks ning meenutab, siis kui vaja, kes sa tegelikult oled, kuskohast tuled ja kuhu minemas ...

 🍀⚜

Ma arvan, et ma lähen nüüd tuttu ...

Muidu - hakkasin jälle jooma : kohvi. See ei olnud absoluutselt hea mõte aga kuidagi tundus, et kui oleme juba energiajoogini langenud siis maoloputus jääknähtudele kohvi näol, oleks loogiline ...
Võibolla, aga - minust ikka Duracelli jänkut ei saa.

Vett ja vett ja vett ... siis ei tõmble nagu närvipundar ringi. Tagane, saadanas 😁😁 tauriiniga tembitud suhkruvesi jääb jälle mõneks ajaks poeriiulile ... kohvi osas ei tea lubada.
Loll oleks anda endale lubadusi, eriti millest sa tead, et ei suuda täita 😯

Üks väga ilus päev on olnud.
Igatepidi. Päris õnnelik.
Kahju on sellest, et ei õnnestu kõike jäädvustada, mis silma hakkab, mis inimese poolt loodud ja kena või loodusemängu ... ega kõike ei jõuagi kõigiga jagada.
Ma lihtsalt tahan selle "pudrulusika" teile võimalikult ligi tuua, et kui lootusetutesse kohtadesse on inimene käe külge pannud ja lootust külvanud ... kui äge on tegelikult ilmaruum meie ümber ...
Ma ei kavatsegi kedagi ümber kasvatada, kaugel sellest - ses osas ei ole hirmugi, hahaaa!
Igaüks ise teab ...
Lihtsalt, me ei ole ju siin maailmas üksi?
Ja mida enam ma kuulen, et mittemillegil ei ole õieti mõtet ja millegi tarbeks ei ole isegi lootust, et hea elu ongi siis kui ei pea mittemuhvigi tegema ega millegi üle mõtlema ... ma ei ole nõus.
Võibolla juba ainuüksi seepärast, et Njuutoni seadus ütleb - kui üks keha mõjutab teist, siis see teine keha mõjutab esimest täpselt sama suure, aga vastassuunalise jõuga ... igale sundusele tekib koheselt vastuliikumine, protest ... võibolla on see kõik ühe indiviidi reaktsioon sellele, mida ta ei mõista või päris õigeks ei pea ...
Aga ma ei ole oma tõekspidamstes üksi! ... ja isegi kui oleks - mina kivi alla peitu ei lähe 🙋

Aga maiviitsi ka ennast iga kord õigustada - kui ma olen kurb või rõõmus või sutsu segi, palun ärge vaadake mind sellise näoga, nagu mind oleks vaja koheselt looduskaitse alla võtta ... ma ei hammusta, ainult kui mulle liiga tehakse ... ainus viga mis minu küljes on, on see et ma mõtlen - midagi muud kui ollakse harjunud aga mis siis?
Ja ärge tulge mind kasvatama, päriselt ka - ma ei ole enam 16, kahjuks küll 😁😁😁😁😁

Ma tean, et paljud tahavad ainult head ja eriti just head aga ma olen täiesti adekvaatne, mulle küll tundub.
Sellega on siis lõpuks ühel pool?
Väga hea. 🍀

Ja aktuaalsest kah 😄😄 - kilukarbi etiketid tuleks ümber trükkida, ah? 😆😆

Ilusa tormi keerab üles, tuul käib tiibade alt läbi ...

Puhastab hinge ja meelt, viib kõik halva, mis nägid...

Veel üks valge laev ...

Kena kevadet ja rahulikku pühapäeva!
Oleks tore endalgi koju jääda 🐞

Päeva viimane valgus ...

Kosmos.
Kino "Kosmos".
Täielik Kosmos!

Küll oli kinolinalt ilus vaadata elu!
Laiekraan on veel selline kaval trikk, et leiad end äkki ise sündmuste keskelt ... mulle seni meeldib see enam kui uued 3 või 4D trikid.
Võlumaailm on äge aga ületrikitamine teeb vahest asjadest kauba, mitte kunsti - kunst on jällegi see kui sa ei tee tegelikkusel ja maagial vahet ⚜😁

Linnadžungel ... on kastanite õitsemise aeg ...

Meenub, et elu on kokkuvõttes ka ilus ja helge olnud, midagi, mille me enamasti igapäevase ingu vahele kipume kergelt unustama.

On olnud hetki, ka kauges lapsepõlves, neid, mida ei ole osanud mäletada või hinnata, et vanemad - vaatamata oma puudustele või võimaluste vähesusele, on üritanud anda endast ikkagi pea kõik, et elu talumisväärne oleks ja ehk enamgi. 

Eks neil on olnud õnnest ja rahulolust oma nägemus ja arusaam ja seepärast oli ka väljund selline, mis oli, kuni kibestumus meil kõigil vaiba alt tõmbas ... ja see juhtub ju kõigiga, kes unustavad inimeseks olla - hoolida, või hoolivad üleliia, iseenese valust.

Ikka veel kordan Jani standup'ist kuuldut : Mõned inimesed vajavadki positiivseks eluks negatiivseid emotsioone ... 

Võta kuidas tahad. Aga nii on.

Ükskõik, mis ka ei juhtuks, ei tohi jääda nurka mune lakkuma ... ennast haletsema ... hädaldama. Ei ole mõtet võrrelda oma elu teistega, sest sa ei tea iialgi teiste muresid ega rõõme.

Kuigi aegajalt teeb haiget, kui keegi tundub olevat sinust arukam, on mõistnud oma aega etemini tarbida, tutvusi või tööd valida, on saanud teha seda mida hing päriselt ihkab - ja siis oled sina, kellel esmaspäeva hommikul 8.01 varrukast haaratakse, et "ole nagu teised - ära tee midagi, mis sind teisteks eristaks, muidu hakatakse sind imelikult vaatama!"...

Siis tulebki seda võtta nagu õpetussõna, ütlejat nagu "kiusajat" kes hääl meelel sind endaga virtsajõkke veaks ... ei või aga kedagi keelata või kritiseerida, sest on neid palju, kellele selline keskkond on ainumõeldav ja parim, milline sinule ei pruugi absoluutselt sobida : seega, ei ole teiste süü, kui sa ise otsustusvõimetu oled.

On selline mõistmine kujunenud teadjamate poolt, et kui Sul on elus mingi hulk tegemata asju, mis - kõigele vaatamata alati tegemata või lõpetamata jäävad - siis ei ole tegemist mitte sinu kehva elukorraldusega vaid : need on tegemised, mida sa oma elus eriti ei vaja ...
Sa võid ju ise arvata, et mul on tarvis seda ja seda toimetada ja korraldada aga kui ikka ei kuidagi asi ei edene siis tuleks pigem see päevakorrast maha võtta kuni asi jälle aktuaalseks saab või siis, hoopis ununeb.
Ehk mõni asi ongi kaugelt imetlemiseks ja omab ehk hoopis suuremat mõtet selles, et oled midagi märganud või mõtelnud millegi muu üle kui sel igal muul looja poolt antud päeval?
Kes olen mina arvama, kas on nii või mitte aga õnneks - see siin on minu elu ja teised ei saa sinna mittekuidagi parata, kui mina midagi arvan või oma arvamuse järgmisel hetkel uute faktide valguses ümber arvan - elamine on, eeldatavasti siiski, elav ja sujuv protsess. Elav seejuures peaks märkima arusaama, et kõik on pidevas muutumises, küpsemises ehk arenemises : seemnest pungaks, õiest viljaks ja kuhtumise järel võiks alati ikka jääda vähemalt üks elujõus seeme kandmaks eelmise eksisteerimise koodvara.
Võiks ... palju palutud eks?
Tegelikult alati midagi jääb.
Ja kas ongi meie asi igal detailil näpuga järge pidada?
Kas on õige, et iga tööline kontrollib raamatupidaja tegevust ...? Võibolla, teatavas mõtes ongi, aga sel juhul oleks ju arukam ise olla see " raamatupidaja"?

Öös on asju ... mõtteid, aeg liigub teisiti ja ruum iseenese tarvis on suurem.
Heldimusega suhtun sellesse, et lähiümbruses on või on olnud sarnaste vaadetega isendeid - mõneti kurb, et meiesugused enamasti peituvad päeva palge eest ja ilmutavad end maailmale hoopis teistsugusena, või siis jäävad julgemad lihtsalt elule alla, sest ühetaolisus ei ole enam trend vaid sissejuurutatud hälve ... Evolutsiooni eesmärk ... võibolla?

Mina leinan.
Möödunud aega, valesid otsuseid?
Samas olen tänulik, ka nende võimaluste eest, mida ei ole olnud võimalik haarata ehk mille olen oma tegevusetuses mööda lasknud ...

Inimene tegelikult ei tee "valesid" otsuseid - valeks või ekslikeks tembeldame me neid ise, et hiljem parastada või vastupidi, ise kahjatseda olemata ehk saamata jäänud kogemuste üle. Magus enesehaletsus.
Inimesed teevad oma otsused põhinedes hetkeolukorrale ja sel hetkel neile kättesaadavale infole põhinedes, jah - ka emotsionaalsed otsused põhinevad mingile algteadmisele ... kui suur osa on inimese tegudes fantaasial või illusioonil on ka personaalne ja põhjenduslik.

Minu nägemuses oli kunagi koridor mitmete ustega, 12 ma arvan täna aga kes enam teab ... käisin ja avasin neid, kuni ema mulle seletas, et neid ei pea ega tohigi ise avada ... hirmutas mu ära, selgelt öeldes. Ja ega siis ei taibanud mõistagi, et mõni uks ei avanenud ka pika pingutamise peale ka korduvatel katsetel ... ja hakkad nüüd mõtlema, et kui on uks - aga ta ei avane ega, peagi?

Järjest enam kasvab minus veendumus, et tegelikult siiski on suured asjad iga inimese peale paika pandud ... ja sinna juurde käib see osa, kus inimene oma isikliku väljaga mingid asjad paika paneb, paari sõnaga oma tuleviku ja saatuse kivisse raiub ... inimesed, kellele on saanud osaks tulevate aegade teadmine, ei ole seepärast sugugi arukamalt toimima hakanud - suures plaanis, aga tõsi on ka, et üldsuse hinnang inimese üle ei ole kunagi objektiivne.

Vaikimine ei ole mõtete puudumine ...
Vahest on lihtsalt hea olla vaikuses, hea - ja vaikselt.

Selleks, et leida vigu, tuleb need enne korda saata ...
Et tarbida enesekriitikat, peab enne Ise olemas olema ... 😆

Mõtlesi vahepeal, et ei kirja enam - alustasin kunagi "mõttega" ... ja võiks lõpetada nüüd, kui ots käes ...
Aga võibolla see just ongi see õige põhjus : hoida  "mõtet" elus, ja ennast ⚜

Armastuses ja sõjas on kõik lubatud.
Loll on see, kes end ei armasta, või elu - olelusvõitlust, sõda.

Tööle, tööle "kanakene" !

Kirjutamine on küll väga hea narkootikum ja hinge pahupidi pööramine parim balsam enehaletsusele aga seda saab lubada endale alles siis kui igakuised arved on makstud ...

Või kas siis ongi tarvis?

Elu ja kunst mõlemad ju kasvavad välja hingevalust ja rahulolematusest, tegelikult.

Igatahes - kirjutamise eest meil väga ei maksta.
Isegi seda piskut  ...

Nii et, lendame peale, teeme ära, mis on vaja ja püüame mitte mõtelda selle üle kuidas see finantsprostitutsioon kõrvalt välja näeb ... ja eks iga asja kallal saaks ju tunde nääkuda 😉💗 aga elu vastu, kui see hammustama hakkab, aitab ainult töö ja maksuametnikele loeb laitmatu laekumine - igaühele oma, maitse järele.

... ma olen öö jooksul mitu korda ümber mõtelnud, tegelikult - mulle ju meeldib mu töö, niikaua kui ma ei pea lootma, et see mind põhitöökohana toitma peaks, jah, ma armastan oma tööd. Seda, et ma saan neile pakkuda korra päevas seda mugavust või kiirust või sooja tuba, mida neil muidu ei ole või "luksust", millest nad muidu unistada ei julgeks ...
Mis siis kuskohast ma nad toon või kuhu viin - nad saabuvad ja lahkuvad nagu härrad ja prouad. Ma annan neile teatava väärikuse, hea alguse päevaks või !õpu õhtuks.
Ma ise arvan nii.
Peangi arvama, muidu ma ei suudaks teha seda nii, et sellest tolku oleks.

Ja siis ma mõtlesin, kui palju mul on elus töö pärast tegemata jäänud ...
Seepärast, et ma ei oska teisiti ... mina, just.

Ja siis ma sain aru, et ma ei ole kunagi midagi elus saavutanud - kõik, mis mul on olnud, on mulle lihtsalt ... antud, kõik on mulle sülle kukkunud - valutult või suure valuga aga kõik on kusagilt tulnud ja pähe kukkunud.
Ja minu asi on olnud ainult ellu jääda ... ja ka see on sarnane tõik ...
Ma olen ise hoopis suurema osa oma elust ahnepäitsudele ära jaganud, neile, kes on sõibrad ainult saamaaegu ... nagu loll, tõeline Empaat.
Ma ei ole kunagi enese eest võidelnud, ainult teiste jaoks - endale olulistes asjades olen ma alati kõrvaltseisja või see, kes taandub ...
 Ei ole targem alati see, kes alla annab!
Täitsa loll hoopis!

Ja ma sain aru, kui vana ma tegelikult olen.
Võtke heaks arvata, et ma jälle ainult virisen ... aga ma ei jaksa enam ja ma ei peagi jaksama - kõik unistused on tühjaks jooksnud, siis ei ole jaksu kah kusagilt võtta.

Ja teades, mis suhe on minul oma väljaütlemistega ... ma ei teinud seda, vaid klopsisin pea käigu pealt kokku sellise abi- või libaunistuse ... Ma ei valeta endale, sest kui see ongi viimane reaalne unistus siis, jah, ma käin seal ära ja vaatan, mis on selles linnas sellist, et inimese hulluks ajab.🍀
Ja nii on - ma lähen reisile, varsti.
Üsna varsti.⚛
Selles elus.🐞

... Istub seal üleval, pilvenuka peal, ja vaatab alla - selle mõttetu sigina-sagina peale ...

Tantsime ? ... Nüüd ? ⚛

Ära lase oma elu mööda.
Haara neist võimalustest, mis sul on ja neist, millest sa arvad, et sul ei ole - ela täiega!

Kõik oleks võinud olla teisiti - midagi ei pea kahetsema, midagi ei pea taga nutma ... ise tead, kui oled loll olnud - ümber teha ei saa midagi : see on elu, sinu elu - seepärast polegi midagi kahetseda.⚛

Ole uhke, et oled elus - see on suur saavutus!
Me oleme hoitud.🍀

Arvo läks nüüd, inglite juurde...
Kolmandal päeval.

Tema koht jääb täitmata ... sest see ongi tema koht, meie südameis.

Ent elu ei ole hall ja kurb - elu on täis kirge ja armastust!
Nii ei ole temagi asjata elu kandnud ... ⚜
Nii soovib ta seda meile ⚛

Minu lemmikinimene.
Suur näitleja, talent.

Maailmas on üks Liblikas vähem ...

Te lihtsalt ei osanud Teda hoida, te ei mõistnud Teda päriselt kunagi ...!
Nüüd kõik ohivad - kui silmakirjalik.

Kuradi kurb on tegelikult ! ⚛

Meie hommikune sõber!

Eks hiljem, suve peale paistab, äkki on perelisagi õuevarjus ... 🐞

Aga me oleme hoitud.
Lahe. 🍀

... Kui võrrand ei lahene, tuleb algandmed uuesti üle vaadata...
Välistades välised mõjud, vaatab inimene endale otsa ilma õigustuste ja valeta.
Alati ei pea lahkuma - paludes muutust, oled võtnud endale kohustuse muutust toetada ... vastutuse muutuse eest ... ja kui võrrand on sel viisil lahendatud siis oledki vaba - minema, või jääma ⚜

Ja ega ei olegi muud, kui lihtsalt, olla tänulik selle eest 🍀

Nagu ikka, on toas palju-palju külmem kui õues 😉🌻
Vana aus kivimaja - talvel soe, suvel jahedavõitu - eks ole ennegi naabreid suvekuuma eest keldrisse varjule võetud 😄 oleks lehmapidamine, saaks suvel heasti piima värskena hoida.
Aga meil pole sedajagu ettevõtlikkust kusagilt võtta ...
Pealegion noorsand linnutoidule üle läinud - chipside ja krõbuskite kõrvalt ei isuta päristoit enam kuidagi.
Eks nad siis papaga asutavad soodasöödikute klubi ... mina isiklikult ei mõista, miks teistel peaks olema sama halb kui endal, aga suured mehed, eks nad ise tea.
Ega emad ei jõua kah alatasa ja igale poole patja alla lükata, et kukkumine kergem oleks.
Eriti kui tahetaksegi kukkuda, kiusu pärast, või seepärast, et tahetakse kindlasti saada puuduolevat kogemust ...
Siis pole vanemal muud õigust kui ütelda : " Mine ja õpi kuidas kukkudes mitte haiget saada."

Aga mina olen tänulik, et mul on kasvuhoone, kus soe on alati sees ilma vaeva nägemata 💗 hea koht jalust ära või omaette olemiseks 💞 õnn seegi ja mitte väike 🍀

This is the rune of protection. It tells of a fortunate new influence entering your life. You should follow your instincts now as they will hit the mark. Friendships are in the picture, either new or old friends will lend you useful assistance. Eolh is often a prediction of an opportunity someone will give you. Accepting the offer or opportunity will turn you in a beneficial new direction. As usual, look to the placement of Eolh and the surrounding runes to find information of the type of offer. If any harm is pending, you are likely to receive a strong premonition. Use and trust your intuition. This rune can indicate that a “guardian angel” is hovering.

Ahoi.
Jalad sain märjaks esimese poole tunniga - pole ju ammu vabadusse pääsenud 👼 enam ei tea, mis ja kuidas.

Vana koprapesa kallal on pisut kõpitsetud aga endist hiilgust seal pole, vaikne ka kuidagi ...

Uute pesa on päris värskelt remonditud ..

Jäljed päris märjad ja mudased, ju siis laiendatakse elamist või tüütas vana ära.
Oleks ehk hommikul tulnud oleks pererahvaga ka kohtunud - päeva peale nad väga aktiivsed ei ole, inimesed ja maantee ikkagi suht ligi.

Söögipuu kah, pesategemiseks enam ei sünni, pigem nagu püsijalabaar 😋