Kirjutamine on küll väga hea narkootikum ja hinge pahupidi pööramine parim balsam enehaletsusele aga seda saab lubada endale alles siis kui igakuised arved on makstud ...
Või kas siis ongi tarvis?
Elu ja kunst mõlemad ju kasvavad välja hingevalust ja rahulolematusest, tegelikult.
Igatahes - kirjutamise eest meil väga ei maksta.
Isegi seda piskut ...
Nii et, lendame peale, teeme ära, mis on vaja ja püüame mitte mõtelda selle üle kuidas see finantsprostitutsioon kõrvalt välja näeb ... ja eks iga asja kallal saaks ju tunde nääkuda 😉💗 aga elu vastu, kui see hammustama hakkab, aitab ainult töö ja maksuametnikele loeb laitmatu laekumine - igaühele oma, maitse järele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar