Ma olen omadega päris läbi nüüd, kuidagi on talveuni jälle kohale jõudnud - kuidagi vara natuke ... võibolla vanadus hoopis 😀😀😀
Ma annan endale lahkelt andeks, et ma ei ole praegu metsa tegemas vaid valvan oma padjahunniku parema äraolemise järele 😂😂
Ega sellise tuulega ei olegi mõstlik langevate puude all siiberdada - tööohutus ennekõike, eksju 😳
Kuidagi piinlik on seeläbi hoopis, et lubasin siin tuju hoida, ent hoopis esimesena " värvist välja" läksin - ma ei vabanda, sest regulaarne vabandamine võib saada halvaks harjumuseks ja abi ei ole sellest anyway ...
Eks tuleb tõdeda, et inimestel on siiski mingid piirid või nõrkused ... kahjuks küll ... ja ometi ei tahtnud ma teid "sapsu" ajada ... Kõik on hästi ju!
Kõigil on omal neid üleelamisi küll ...
Aga päriselt - nüüd võtab loodus oma ...
Kes mind esimesena äratada üritab, saab ketuka 👍😇
Kirjutan siia oma igapäevaseid mõtteid ja tegemisi nagu päevaraamatusse, et jagada oma kogemusi ja "leide" - võib-olla kedagi huvitab, võib-olla on kellegile abiks, aga põhiline - mulle meeldib kirjutada!
esmaspäev, 4. september 2017
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
... me ei ole täna need, kes me olime eile - me ei ole homme need, kes me oleme täna! Ja parem oleks - kui sa ühel päeval avastad, et oled...
-
Minu lemmikinimene. Suur näitleja, talent. Maailmas on üks Liblikas vähem ... Te lihtsalt ei osanud Teda hoida, te ei mõistnud Teda ...
-
Loodan, et mul on luba seda teksti jagada - endale mäletamiseks ja teistele tutvumiseks : " Usalda vaid iseennast. S6jas pole kun...
-
Ja nii ongi ... 😎
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar