Enesetunne.

Kõike vastu võttes võid jõuda küllastumise või üleküllastumiseni - ja mitte Sina üksi, sellega tuleb arvestada teiste inimestega suheldes : surve all kaob inimesel igasugune soov selekteerida vajalik ja mittevajalik ja ega ei teagi ju alati, mis kumbagi alajaotusesse tegelikult kuulub - nii ei saagi kellegile kunagi halvaks panna tõrjuvat loomet ehk huvitamatust ... üritan siin seista oma sõnade kõrgusel ja muuta oma mõistmine arukuseks läbi reaalse tegevuse, kasutuse ... aga ikka on hale kui näed silmanurgast seda kutsikalikku üritust endale, ja pea vägisi, tähelepanu tõmmata.
Aga ise olen ju samasugune. Haa - haa.
Tegelt pole üldse naljakas ...

Arusaamatuks jääb vaid, et miks inimesed - eriti need, kes laialt ja kõlavalt jagavad Suurt Ilmatarkust, ei mõista ülistatud Armastuse suurust ... miks seostub see koheselt omandihimu ja ahistamise ja labasustega? Võibolla on Sõna kui selline välja venitatud kui lahke naisterahva püksikumm ... aga kes seda siis niiväga ikka venitanud on, kui mitte me kõik ise? Tahtes ja tahtmatult.

... on kohe liik inimesi, klann Hulle Kübarseppasid : kuidas me küll neid nimetaks kui poleks Teda kunagi raamatusse kirjutatud?!
Minu lemmikud inimesed.
Nad on hingelt suured, nad säravad seda ise ilmselt mõistmata, kiirgavad rahu ja turvatunnet ... iga inimene peaks olema õnnest hull kui tema "sädelusraadiusesse" satub ... kõigil peaks olema vähemalt üks selline tuttavate hulgas ... aga neile ei tohi haiget teha, neid ei tohi piirata ja ahistada - nagu metslindu ei või mitte puuri toppida ...

Lihtsalt, lase vabaks.