Lihtsalt

- ei ole see päev, tuule suund, õhu niiskuseprotsent, vaimne valmisolek ... pilt minu seinal liigub ja hingab, lainetab  ja elab ... hullumeelsus - aga see ka ei saabu ...
Kõige kohutavam on ootamine.
Mis omakorda määratleb vaimse ebaküpsuse - milleks kogu aeg käia kontrollimas, aga nüüd? aga nüüd? võibolla nüüd ...?
Ja mis me sellest siis saame ehk mis sellest paremaks läheb, kui me suudame oma olukorda analüüsida, olekut diagnoosida ja olmega arvestada?

Kasvamiseprotsess. Miski venib liig välja, miski on veel välja kasvamata ... märkamatult kõik jalle tasandub ja tasakaalustub ... on's keegi mõistnud, et kasvamine võiks valus olla? Sisemine kui ka välimine?
Vananemine on samaaegu kasvamine kui kärbumine - see on küpsemine - ja valus, loomulikult.
Arutult raisatud aeg Olemise peale, see on eriti valus.

Võibolla ongi neil lihtsam, kes ei mõista ajalikkust  - klammerduvad asjade külge : vähemalt on mingi pidepunkt, kasvõi niikaua kui neid on.
Ja siin kõneleb jälle Kadedus - kellegil midagi on.

Matemaatilise võrrandina lahendades peaks selguma, et järelikult Tundmatu ehk Puuduv antud olukorras ... ongi see, mis on puudu ... tõene vastus - seda enam, et puudujale ka parema tahtmise korral väärtust, suurust ega nime ei mõista anda - eks ole inimloomal alatasa millestki puudu ju ... mõni täidab selle tühimiku, nagu nimetatud - asjadega, keegi väänab emotsioone parajaks täiteks ... ometi on väidetud, et Loodus ei salli tühja kohta, mis muudab kohe võrrandi ebastabiilseks : midagi peab muutuma, midagi peab muutma, et võrrand tasakaalustuks ilma Tundmatuta, teadmatuseta ... aga Muutuja võetakse tavaliselt "õhust", tiritakse välja "lambist", imetakse "pliiatsist" - ometi reeglitekohaselt pannakse kehtima...

Kas seda me siis tahamegi? Reegleid, piire, piiranguid, mis välistaksid Tundmatu ja teeksid elu korrapäraseks, ettearvatavaks, kindlamaks läbi reegli- ja korrapärasuse?

Suletud ring? Topelt, nagu lõpmatus?

Aga alati on olemas ebareeglipärasus, mis tegelikult - ainult kinnitab reeglit. Alati jäetakse tagavaraväljapääs, ehitatakse varuuks, alati on võimalik rajalt kõrvale kaldudes leida teine tee - võibolla parem, võibolla mitte, võibolla vastandsuunaline ... kes on üldse ütelnud, et kõik peavad Peateele mahtuma ja trügima ja pürgima ?!

Võimalusi alati on - peab olema, see on Lootus. Lootus annab Unistused.
Inimene ilma unistusteta on samahea, kui olematu : on see Fakt?