Õnn.

Õnn võib olla vahest nii õnnelik, et sa ei oskagi seda endale tahta.
Vahest on pikalt oodatud edu see, mida sa lõpuks ikkagi hinnata ei oska.
Õnn võib lämmatada, õnn võib hirmutada - üks vale sõna ja ta on jälle läinud ...

Mis hea pärast me siis igatseme selle järele, millest järgmisel hetkel ei tea, kuis vabaneda?
Ehk palume kogu südamest endile olukordi, mis asetavad meile ülemääraseid kohustusi ...
Kohustusi, mida me ei jaksa või ei julge kanda.

Ja mis õnn see üldse on kui pead seda enam teiste soovidega arvestama?
Aga ometi tahad ja soovid enesele kõike head ning pisarsilmi unehakul palud enesele killukest õnne sestsinase päikese ja kuu all ...
Ma olen alati arvanud, et inime üks arutu olevus on ... !