esmaspäev, 27. veebruar 2017

Esimene lumi - viimane lumi

Päris vahva kui talve jooksul pisut lund alla sajab ja ma mõtlen tõsiselt - pisut. 15 cm nädalas on täiesti piisav ja palun - mitte jõuludeks!
Jube tüütu ja pisut isegi narr kui inimesed kes lumelükkamisest kuuldagi ei taha siinsamas vastuoluliselt näuguvad taga oma "valgeid jõule" ...
Ei, ärge solvuge, palun aga tegelikkus on see, et need kellele kõige enam neid lumiseid jõule tarvis, armastavad neid aknast vaadata ja enamasti, ei ole nad ka ilmast hoolimata ratastel... Ja need, kes suvel kehva suusailma üle kurdavad, hakkavad juba 25- 27 kraadi juures uuesti oma suurt rahulolematust üles näitama, nii et milleks siis see tsirkus üldse 😑

Mulle meeldib see sutsu lund vastu kevadet!
Pisut üldfüüsilist - narr ju jõusaalis peale maksta kui kodus on tööd tegemata ! Haa-haaaa!
Ja rahulikum ka ...

Tuleb tunnistada, et kuigi terve kuu aega olen haiguslehel olnud, olen jõudsalt igasuguseid asju ja olukordi kogenud, on olnud aega erinevaid situatsioone analüüsida, on olnud aega omi mõtteid mõtelda.
Justnimelt - mitte mõtelda oma asjade üle, sest pelgalt mõtlemisest ei lähe midagi paremaks ...
Omi mõtteid mõtelda aga ... Te ei pane tähelegi oma igapäevase elu kõrvalt vist, kuidas te ei mõtle oma mõtteid vaid pigem ühiskondlikke, kogukondlikku jne.?
Kas te olete veendunud, et kogu see pabin parima töötulemuse, hilineva ühistranspordi või talumatute töökaaslaste, naabrite või valitsusliikmete üle, on just täpselt see, mis on meie iga ühe OMA mõte?
Mina hästi ei usu ... Maailmas ja igaühe elus on palju muud ilusat, huvitavat ja võib-olla kurba, mille üle mõtelda. Omad ootused ja unistused, millel ei ole igapäevatoimetustega midagi pistmist.
Võitjad oleme siis, kui suudame oma päevase ärevuse katta kasvõi kord päevas kujundlikult sellise rahustava lumevaiba alla ja elada vahepeal oma elu ka. Jätta kõrvale hädad ja siunamise ja klatsi, võõraste haletsemise ja üldse mitte mõtelda teiste vaid päris iseenda peale, oma soovide, tahtmiste ja tuleviku peale.
💗

pühapäev, 26. veebruar 2017

Jumala pekkis !!

Avastasin siin mõnd drastilised toimetuse vead ... siis, hoolimata mitmekordsest kontrollist suudab ülitark keelekorrektor minu keeleliselt " ebakorrektset" kõnepruuki korrigeerida nõnda, et endalgi hirmus ...

Palun vabandust kui keegi kohkus loetust - arvatavasti ehmusin ma ise küll kõige enam!! - minuga on kõik hästi ja läheb ainult paremaks 🙌

Maanaise trikid 😁😁

Puude lõhkumine ei ole teab mis romantiline või naiselik ettevõtmine pühapäevaseks pärastlõunaks aga ega tuba suurest positiivsusest ise soojaks ei lähe 😄

Veel nõdram on inimeseloom puuvirna kõrval, kes ei suuda saagi käima saada ainuüksi seepärast et on jällegi üle mõtelnud!
Haa-haaaa!
Pärast seda kui olin kontrollinud üle pidurid, kaitsmed ja õlitaseme, olin täiesti kindel, et tegemist on taas selle müstilise : ülearu hea järel saabub taas s..t periood, teooriaga.
Ja ometi - naera puruks - oli lihtsalt juhe ühendamata!!!

Nalja nabani, vanast peast on ikka maru lihtne end oma mõtetega segi kammida ! Õnneks minu Baby Bosch mind esialgu veel maha ei jätnud kuigi, puhastamist ja teritamist oleks hädapärast vaja küll ... Ega polekski tähelepanu pööranud kui poleks pidanud lahti kruttima!


Kaunist pühapäeva 🙋

Kuum kohv, küdev pliit, telekas ja lumi õues: täielik paradiis 👼
Jaksan ikka veel korrata - elu on tegelikult ilus!

Tegelikult on selline oma elu maailma ees lahti kiskuma üks omamoodi "kinda viskamine" saatusele või võib-olla pigem inimestele, kellele sa päriselt meele järele ei ole - ma tean seda. Ja, ma ei tee seda küll sihilikult ent, jah, ma olen sellega arvestanud. Vähemalt saavad mu pisarad põhjuse, et - tõesti, olen teinud midagi tavatut ja andnud põhjuse ning võimaluse endale haiget teha - juhul kui keegi peaks soovima juhust kasutada 😳
No mis teha, kõigil - rõhutan : kõigil - on õigus oma arvamusele ja selle avaldamisele .
Olen lapsest peale seda näinud ja mitte kuidagi ei suuda ka täna seda heaks kiita, et inimesed avaliku arvamuse eest n-ö. kivi alla peitu poevad ...
Siis - toimin ise oma sõnade järele ega pea lahus oma tegusid oma tegelikust arvamusest!

Päeva algus on küll paljulubav.
Rahulik. Kerge lumi.
Kui vähe on inimesele rahuloluks tarvis...
Unustada korraks kõik, mis on raske. 😇


https://youtu.be/5dHBrCRLAfk

Vabariigi aastapäev

Päev möödus ülihuvitavalt.
Nagu viimasel ajal ikka - üks emotsioon ajab teist taga : kui on omal miljon muret kaelas ei jõua eriti sellist karusselli kaasa teha ja enamasti ei jõuagi mõtelda, et see, mis sinu ümber toimub ei ole sinu murede põhjus vaid et sellisena näed sa maailmas toimuvat just seepärast, et sul on need mured mis sind sel määral mõjutavad.
Enamasti inimesed langevad lõputusse depressiooni, mis on ka täitsa loomulik - need, kelle suurim ahastus on kauni küüne murdumine või keda alaliselt vaevab probleem, ma teist minust mõtlevad, ei kujuta päriselt ette, mida kõike inimene on võimeline või sunnitud taluma ... Endast erinevaid on hõlp solvangutega üle külvata ja ometi, olge õnnelikud kui teie elu on muredevaba ... või vähemalt, kui te ei oska neid näha 😉

Igatahes, kõigil hakkab ikka kõik ise oma peast 😇

Hommikul olin ma päris veendunud, et kohalik trikoloor on asi, mida ma ilma iivelduseta mõnda aega nähagi ei või ent mõni tund hiljem, pidin tõdema, et inimeste õelusel ja mõistatuseks ei ole piire ning et "seal üleval" on ka kõik lihast ja luust inimesed, kes muretsevad ja hoolivad ...
Tsiteerides härra M.S. ütelust:"Pätt olemine ei sõltu inimese ametis vaid iseloomust..." Lihtne tõde, kas pole?

Kaunis päev, mitte seepärast, et riigipüha vaid et ilm oli ilus, inimesed tavapäratult lahked, viisakad ja rahulikud.

Aga võib-olla seepärast, et ma olin oma tavapärasest keskkonnast väljas?
Aga mina ei ole ju maaimanaba ... Kõik asjad maailmas ei juhtu minuga.
Aga - minuga juhtuvad ka head asjad ja miks mitte järjest sagedamini? Neid tuleb lihtsalt märgata.💗

laupäev, 25. veebruar 2017

Nonii.

Suur töö ümberkujundamise ta on tehtud ... Palju auru on lihtsalt pealehakkamise peale läinud 😀 nagu alati kõigi asjadega satub juhtuma - ega nüüd enam pooleli saa jätta, oleks ikka väga mage küll,eks 😏

neljapäev, 23. veebruar 2017

Järjepidevusest :

Mis sellest sai?
Järjepidevusest?

Sellele sadas kuhjade viisi muid toimetusi otsa, ometi aju töötas ja "trükkis" olematule lehele pikki jutte 😁
Eks vist ongi pisut olulisem iseenda jaoks asjad lahti rääkida/ mõtelda, kui et kogu ilma ees oma hing ribadeks tõmmata ...

Mis sai põhiüritusest - majandusliku rahulolu saavutamisest ? Peen nimetus muidugi labasele "olen silmini võlgades" võitlusele ...
Sellest sai : käesoleva heitluse punkt nr. 1 - 15.03 on vaja ära maksta EE arve, et ei lülitataks välja elektrit.
Kuidas?
Ei tea.
Keegi ei tea. Ärge kasutage elektrit kui ei jõua maksta! Õige ka. Aga lapse viin naabrite lauta lamba küljealla sooja? Lambal oleks küll soojem.

Huvitav fakt : " te ei kasuta ju elektrit üksi!"
Vabandust jah, minu alaealine poeg ei käi veel tööl ...
Mis mõttes?
"Kui teil on maja ja auto siis olete oma prioriteedid valinud, nüüd makske elektrit ka!"
Kullake, hea meelega, tegelikult ma ainult maksmisega tegelengi, oleks ainult millega maksta!
Selge ju, et kulutad - siis maksad.
Selge ju, kõik tahavad oma raha kätte saada ...
Ainult mina ei taha, eks?
Tore et see arvamus ikka kasvupinda leiab 😇

Ühesõnaga tagasilöögid ja meeleolu langus ...
Aga kaotatud lahing pole veel kaotatud sõda !
Elu läheb edasi!

Ahjaa, leidsin ka hää loitsu kurikavalate umbisikuliste "head soovijate" vastu 😂😂😂😘nii et kõik mis mulle saadetakse läheb parimate soovidega tagasi 🐞 nii kuis tuli, nii tagasi ka ikka - soovide ja saadetiste sisu on siis vaid saatja enda vastutusel .
... Ja üldse mitte ülearusest õelusest, vaid seepärast, et nii õiglane on !

teisipäev, 21. veebruar 2017

Name of the game IS : freedom

Just nimelt, selle ettevõtmise eesmärk ei ole rikkus ega üleolek või naabrist parem vaid vabadus : sõltumatus ehk, majanduslik, vaimne ja füüsiline 😁 viimase all küll ma mõtlen vabadust vajadusest end füüsilise tööga hukule määrata ... Seda, et keegi minu vabadust füüsiliselt määrama tikub võib ju ka juhtuda aga kindlasti ei ole ma taolist olukorda provotseerinud ega ei kavatse sellele ka alluda - ürgaeg on möödas.
Et asi ikka väga enesepetuks ei läheks, tuleb tunnistada, et haiguslehel olemine on olemuselt vaimne vägivald - olukorras, kus kujundlikult kirjeldades põrand su jalge all põleb ja sa ei sa enese arvutamiseks mitte midagi ette võtta ... Ei ole sugugi meeldiv "puhata, ja siis veel puhata" ... kui tööst eemal olek tähendab suuremat ja suuremat miinust sinu eelarves, mis on niigi äärmuslikult miinuses ...
Eks loomulikult, kõik soovivad ju ainult head ... Ma olen siiski nahhaalsust ja kohatust üles näidates pärinud, et olge head - tõlkige mulle mõiste "puhkama" : ja jumalauta, mille peale te solvute siis? Kui puhkamise vaste on : " magad ja, siis magad veel natuke ... PUHKAD end korralikult välja ... " ??
Segased olete väää???
Kui kaua on võimalik magada?!
Nädal, kaks ?!

Ei, ma võin magada pool nädalat jutti muidugi ... Elukogemus ütleb, et kui sõdur ei jookse siis sõdur magab - haahaa! - mitte ealeski kolm nädalat reast ...

Olgu, läks vingumiseks ...
Uurime edasi : ma siis puhkan, kes ahju kütab?
Ei küta? Elekter on olemas ju ?! ... Veel on, on äkki vabatahtlikke, kes sooviks arvet maksta? Ainult kaks kuud ...
Ja, süüa võiks ju ka tahta ... Hea küll, kes ei tööta see ei söö 😄 aga koolilapse mitte toitmine käib juba paragrafi alla ...
Puhka, my ass...

Seejuures oleme märkamatult jõudnud n-ö. Esimese tõsisema tähelepaneku juurde - kogu netist sobratu hulgas oli vaid üks absoluutselt tõene väide :
KUI OLED SATTUNUD RAHALISTESSE RASKUSTESSE, ON ÜKS TOIMIVATEST VARIANTIDEST MINNA TÖÖLE 1,5 KOORMUSEGA. MITTE VAID SEEPÄRAST, ET TEENID ROHKEM, VAID OLED KA KODUS VÄHEM - SEEGA ON VÄIKSEMAD KULUTUSED OLMELE 😈

Tõsi muuseas.
Kahjuks ka see, et linna oludes on seda lihtsam ellu viia kui provintsis...

Ja tere hommikust.
Blogi.

Ok, hakkame siis peale - VÕLGADEST VABAKS!
Kõlab paljulubavalt aga et ennetada jällegi käigupealt külgetõmbuvaid arusaamatusi, ei võiks sõna VÕLG olla ühegi inimese sõnavaras ja pealegi esimesel kohal.

Kohatu vahemärkusena tuleb mainida, et typecorrector on ilgelt nõme programm, mis ilmselgelt pärsib eneseväljendust ja kahandab tugevalt entusiasmi ... 😯

Päriselt?? Kas mina olen süüdi, ette mingi robotprogramm ei oma piisavalt väljenduslikku sõnastikku ?! Muudkui korrigeerib mind oma "kasti" mõõtmete järele.

See selleks.
Ilmselgelt ei ole ka püsivus ja kontsentreeritus minu suurimad voorused 😁
oi, kuidas ma ei taha uskuda, et sellest sõltub minu "edutuse lugu".

Ja jõudsimegi tegeliku teemani. Lõpuks.

Igaühel on n-ö. oma lugu.
Ükskõik millise sisuga, ükskõik millise hulga tegelastega, asukohaga, kui huvitava või ebahuvitava süžeega ... Lõpptulemuseks on : kas " edulugu" või ... Suur..."plärts!" ... Siis viisakalt väljendudes - edutuse lugu, puudus, edutus, isutus jne., jne., jne.

Ja see on nüüd see, mille vastu mina olen otsustanud üles astuda : Jeanne D'arc, jumal teab, mitmesaja mitmekümnes ...
Olen otsustanud hakata edukaks, õnnelikuks ja rahakaks - nii saagu olema ja aidaku mind minust väekamad, palun!!😉


Ja leidsingi üles ... Blog, sweet blog.
Ei ole tarvis iga kord alustada midagi uut kui vana on kusagil poolikult ripakil!

Alustame siis - elu, ja et oleks veelgi huvitavam : kasutan ära itivärgi, mis muidu kasutuna riiulil tolmuks ja pisut meedia"maagiat" - täismäng!

Kahetsuseta, konarusteta, tankiga tähtede poole ja ilma raskusteta haljale oksale - need vist uue aja aforismid on?

... me ei ole täna need, kes me olime eile - me ei ole homme need, kes me oleme täna! Ja parem oleks - kui sa ühel päeval avastad, et oled...