reede, 12. mai 2017

Aitab küll ... ilusat nädalavahet kõigile, kellele korda läeb!
Hoolige ja armastage üksteist 💗


neljapäev, 11. mai 2017

... võtsin maha jah, kaks viimst postitust - minu asi ei ole teiste elu korraldada.
Vaatan ja imestan, kui on põhjust siis imetlen.
Las jääda nii.


Head inimesed on minu eest hoolitsenud - jälle pisut nokkimist, need kivid lõpetavad oma tee varsti minu kivipargis!



Mets on küttepuid täis ...
Ja üldse on elu ilus - Rändaja tänab ja toimetab edasi.





Täname suuri ja tugevaid, kes määravad kulgu ...







teisipäev, 9. mai 2017


Rändaja saab kõik.
Kõik on maailmas olemas.
Ometi ... peab ta selle kõik ise oma kätega kinni püüdma.
Ei tasu unustada 🐞
Ja see ongi tasu.


pühapäev, 7. mai 2017

Kaunist pühapäevahommikut!

Kohe peab mainima, et õueilm ei ole nii soe kui see toaaknast paistab 🙋
Eks muidugi - ei ole külma ilma, on vale riietus võibolla 😄
Sellest hoolimata, naudime päikesepaistet, kuniks seda on!

laupäev, 6. mai 2017

... Avastasin oma FB jälgijate hulgast inimese, kes on lahkunud 11.2016 ...

...

Nii ongi - meie kõrval on inimesed, kes on võtnud heaks sind jälgimise või järgimise vääriliseks pidada ... ja kui piinik on tunnistada, et ei tea neist suurt midagi ... isegi mitte seda, et sind üldse jälgitakse..
Kui vähe annavad inimesed endast märku, kui nad on sinu tegemistes midagi huvitavat või enda tarbeks märkimisväärset leidnud ...
Kui vähe me ise huvitume sellest, kes on meie ümber..
Ja FB lausa registreerib neid, kes sinu vastu huvi tunnevad ... paljusid neist me teame või palju me sellele tähelepanu pöörame? Ja need, kes on iga päev meie kõrval? Kas me tunneme neid?
Ma mõtlen, kõigest ei jõuagi huvituda aga ... pisut tähelepanu ja märkamist on ju igaühele tarvis ... või siis, olge julgemad välja ütlema, kui kellegi juures midagi meeldib või ... keegi ei saa ju teid pealetükkivaks või hulluks pidada kui jagate head emotsiooni ...?

Alles see oli, kui pool FB-d pidas kirjavahetust ammu surnud mehega ... kurioosne ... tuleb tunnistada, et ka mina sattusin nende hulka, püüdes mõista, mis juhtus. Lootes, et eluraskustes inimesel lihtsalt puudub juurdepääs netisuhtlemisele ... õnneks või kahjuks olid tema raskused juba möödas ... aga inimestele meenub ta tänini, kui FB meelespea ekraanile kirjutab "sünnipäev sõbral Zorro" ...

Kaks pisut erinevat aga ometi kurba lugu. Kurvaks teeb just see pool, et internetiühendus mõeldi välja inimesi ühendama aga tegelikult jääme me üksteisele järjest võõramaks.
Üksteise vastu ükskõiksemaks.
Me oleme hõivatud pigem online mängude, netipoodide ja reitingute jälgimisega, mitte tegeliku suhtlemisega.
Seejuures ei kannata üksi virtuaalsed suhted, vaid ka need, mis me paneme kõrvale, ootele, kuniks me netiavarustes surfame ...

Pisut õudne, kas pole?


Ahoi!
Netivõlud saime tagasi juba... hommikupoolikul, ma arvan - armsa olemisega tädi väitis, et meie meediapark lihtsalt ei tundud seda ära ja vajas turgutust, restardi näol 😁
Eks seda nö. restarti vajavad teinekord inimesedki ...
Jummala padi, eks...
Ärkasin täna juba viiendat korda 🙌 , no ju siis nii on vaja. Inimene peabki saama jaopärast magada ja jaopärast rabada, nutta ja naerda siis kui hing ihkab ja ihu vajalikuks peab - siis on inimene vaba ja võibolla isegi õnnelik ... siis ta lihtsalt ei viitsi nii palju mõtelda selle peale, miks ta ei peaks olema õnnelik!
Tegelikult me oleksime kõik õnnelikud, kui me oskaks leppida sellega, mis meil on - mis ei tähenda sugugi, et sinnapaika peaksid kõik püüdlused jäämagi!
See on pikem seletamine, praegu lihtsalt ei viitsi...
Keerasin end pleedi sisse sooja ja tulin õue õnnelik olema - fafafaaa, loomulikult, mina see ja teistsugune lasin ilusa päikesepaiste põõnates mööda, ja mis siis?
Praegu on ka absoluutselt mahe olemine.



Parasjagu päikest, ja kõik muu eluks vajalik on olemas.
Naabri kass otsustas mitte poseerida ja oma koera saab pildistada alles siis kui pererahvas toidunõuga kohale jõuab ja süümekad järele annavad ... vaata siis, mis peavad üle elama need, kes minu kõrval ... 😯
Ehh.



neljapäev, 4. mai 2017

Valma!
Ei länudki poole ööni ... jumal teab, mis sellega homme koolis tehakse aga ema koolitöö on igatahes tehtud 🍀
Nii vähe sa oma lapse tegemistest teadki.
Kurb, igatahes.
Iga teine kodutu või hulkuv poiss on tuttavam kui oma poeg ... poleks kunagi uskunud.
Soov oma lähedasi säästa jätab nad lihtsalt ilma elukogemustest ja kuuluvusjärgsest lähedusest... kas pole?



17 kevadist hetke ... võibolla 25.
Autost vaadates - täitsa ok.


Lausa nostalgia tuleb peale, 30 aastat tagasi, kodus, oli männimets see, mis inimeselooma maha rahustas ja mõistuse pekist pähe avitas.
Nüüd otsi seda kivi mille alla inimeste eest peitu pugeda.

Ei ole tahtnud jagada teistega vahepealseid vingatusi, sest eks igaüks meist, peale pommiaugus veedetud päeva, leiab tee personaalse põrguni, mis on ka kõigil meil olemas...
Seda tähenduslikum oli kolleegi eilne tähendamine, et kui Dante kirjeldas 9 varianti põrgust siis kümnes ja kõik ülejäänud on siis, kui inimene peab töötama saeveskis ...
Ja jälle - ei ole vaja igal hommikul inimesele selgeks teha, et ta on loll, debiil, venelane ja igatepidi kõlbmatu inimeseloom ... mina saan ta normaalse tempoga tööle, mõtleb vahel minust üle ja neistki, kes näägutamas käivad. Ilmselt küll mulle üksi on meeldiv üllatus, et inimese harituse tase on pisutki üle teiste haridusest - tunneb Mozartit, kuulab Griegi - töö ajal küll aga ...

Täna lõunaks olin ma valmis ise tunnistama, et piinlik on olla inimene. Üldse mitte selle pärast, et teiste pealt sadat häda üles lugeda, vaid seepärast, et ise ei oska enda jaoks midagi enam ette võtta. Tõsi on ju see, et kui ikka ei saa ja ei oska ja ei taha siis vägisi lehma kanakuuti ei aja... Ja kui puudub kodanikujulgus enda eest seista siis ... Pffff, ja ometi ei taha ju keegi tunnistada, et ta ilmaeluks kõlbulik ei ole.

Ja siis sa võitled iseenda ja loodusnähtustega : ühel pool naiste- ja venelastevihkaja, teisel pool Baba Jaga, kes tegelikult isegi ennast eeskujulikult vaos hoiab, sest mõistab olukorra keerulisust.
Poisid saan ma tööle - isiklik eeskuju on alati parim lahendus : sa ei saa haiget, ei hädalda ega nääguta ... aga natsionalistlikke ja põlvkondade vahelisi probleeme ei pea ju ometi mina enda kanda võtma?? Ja kiire on, ja sigavalus, iga puudutus vastu siniseid näppe toob tule silmist välja, ja teised ootavad - kõik, kelle palk sellest sõltub, arvestavad sinuga ... ja siis sa teed vea. Ja siis järgmise, mis läheb maksma 10 minutit kõigi palgast ... ja siis ütlen mina küll : P.....e!!!
Miks ometi?
Isegi tahaks ju see 25 rohkem, mitte vähem tasku panna?!
Selle aja peale võiks juba teada ...
Mida? Et vanureid ja ullikesi söögilaua juurde talutades jääd ise lõpuks ikkagi nälga?
Ja siis ma vaatan neid kivistunud ilmeid ja olen tänulik, et keegi vähemalt ei väida valet,et jah, kõik on väga hästi.
Ma olen vist täitsa loll aga ma mõtlen väikese hirmuga, millise vastutuse paneb inimeste peale palgas vastutulek? Mitte, et mulle ei meeldiks, jumalauta!!
Kellel lükatakse kohe välja elekter ja mobiilside...?
Või, mida ma hakkan peale teadmisega, et ma pisut tuhm ja autistliku meelelaadiga olen? Idiotka, nagu nad on harjunud ütlema, pomri esli dura ...
Ja siis nad ütlevad, et tegelikult nad ju peavad lugu ...
Aga lihtsalt harjumusest saad kanni - eks ma ju räägin, et tööl käime raha pärast, lugupidamist ja austust töö juurest otsida või oodata ei ole nagu kohane ...?
Aga mis mina ka tean, omadega isegi sassis.
Teed nii või teed teisiti, teed - või suure vihaga, ei tee üldse midagi : ikka on kõik pahasti😀🐞
Ja kurat võtaks, peab ju inimene üks kord jalad alla saama, mitte kogu aeg endale lisakohustusi hankima!!!
Mul hakkab muidugi pugejarefleks tekkima, mentaalne Pavlovi maokene - kuivõrd hea sõna ja toetus on tänapäeval juba päris suur defitsiit, limpsin ahnelt iga sõbraliku vaate ja lubava sõna kokku ...
 No kes sind sitavarest ikka välja õngitseb, kui mitte need, kes on sinu kõrval - vähemalt niikaua, kui eksisteerimine ja heaolu üksteisest sõltub ...
Loota ju võib...usaldus, muidu, on aga päris suur vastutus....

Ma olen lihtsalt kole väsinud, kõigest.

teisipäev, 2. mai 2017

Ilus ilm.
Ja ootamatult soe.
Igavesti lahe, arvestades, et autost paistab kõik ilusam ja muretum 🙌
Nagu kõik maailma õudused oleks läbi...
Hmm ... aga - olgu nii.🐞🍀


esmaspäev, 1. mai 2017

“… The horse and rider exemplify this rune, because of a particular and special bond they signify…Ehwaz is a rune of trust, teamwork and love. It involves wisely and intelligently nurturing a relationship over time, building and maintaining trust, and sharpening sensitivity to one’s own emotions and those of others…”
“… Through emotional work and the correction of our conditioned thought patterns, we can ‘tame’ our reactive animal nature and elevate it to a powerful partner alongside our more rational will, just like that horse and rider which Ehwaz represents…”
“… With humans, Ehwaz includes he realm of living relationship, marriage and sexuality. When we seek a life partner, we tap deeply into the energies and teachings of this rune…”


“We are each a savior, each a god.
It is the fear of what this means which binds us to the realm of humankind.”


Kena kevadet!
Ilm on ilus ja aina paremaks läheb.🐞
Täna on tõesti puhkamiseks parim päev aga nagu tavaliselt - minu ajastus teistele jälle ei sobi 😁😁😁
Just nüüd on tarvis toimetada ja sahmerdada ja keegi käib kanda ja vingub, et sa oled laisk ja üldse ... 😁
Maiviitsi enam reageerida, ilmselgelt selline kooslus ei toimi - kevad ongi suurpuhastuse aeg 🌻 mis parata.



pühapäev, 30. aprill 2017

God of the green,
Lord of the forest,
I offer you my sacrifice.
I ask you for your blessing.

You are the man in the trees,
the green man of the woods,
who brings life to the dawning spring.
You are the deer in rut,
mighty Horned One,
who roams the autumn woods,
the hunter circling round the oak,
the antlers of the wild stag,
and the lifeblood that spills upon
the ground each season.

God of the green,
Lord of the forest,
I offer you my sacrifice.
I ask you for your blessing


laupäev, 29. aprill 2017

Rahulolu tuleb sellest, kui sa saad teha midagi, mis sulle meeldib. Rahulolu, lingvistiliselt ja sisuliselt, tähendabki seda - oled endaga rahul. Õnnelik, järelikult.
Rahulikud ja rahulolevad inimesed ei muretse. Oma kohustusi täidavad nad möödaminnes, teadmisega, et elu on tegelikult ilus, et selle nimel, et saada, tuleb midagi anda.
Ei ülepingutamisest ega mittemidagitegemisest ei teki rahulolu. Ajutine efekt, võibolla, aga selleks, et tulemust säilitada, peab siiski midagi ette võtma ...

Miks ma soiun jälle?
Sest ma olen kohutavalt solvunud kui "head inimesed" soovivad mulle "head elu", mis seisneb selles, et sa ise ei taipa istuda ja mittemidagi teha ...?
Ma ei tee niikuinii midagi! Istun ja märgin üles oma hädaldamisi, et oleks mingi pidepunkt, kuhu tagasi langeda enam ei või!
Istu ja puhka ... Tramaivõi ... MILLEST?!
Tegu on see, millel on tulemus. Sahmimine ei ole tegevus!
Jaa, ei olnud ammu kui kõrvalt vaadates minu, väikeste saavutustega tegemisi, kah sahmimiseks tunnistati.
Õigus. Aga eks see ole tunnetamise küsimus. Kui sa ise tead, et käid ja püüad peoga neid tegemata ja lõpetamata tegusid, mis muidu sooja sitana inimeste vahele maha kukuks ja edaspidise tähelepanuta jääks, on ju õigus sinu poolel, kui südametunnistus ütleb et see tegu oli tegelikult vajalik. Aga väga lihtne on ka selles sitas libastuda ja haiget saada, sest tegelikult ei ole kellegile tarvis, et sa nende jalgealust hariksid - inimesed elavadki eelduses, et shit is everywhere ...
Kui ma kusagil sahmerdan siis ma ikkagi eeldan, et piiratud võimaluste juures, saavutamata tegelikku eesmärki, saan ma ometi midagi enda jaoks või järgmiseks käiguks valmistudes, midagi ära teha. Ma arvan, et oleks loll niisama passida...
Aga maailm arvab, elu on puhkamiseks ja mida vähem sa teed seda vähem sa vajad.
Kes ei tahaks olla rohkem kodus aga palun väga - vahime siis näljaste nägudega üksteisele otsa ja laseme end elamisest välja tõsta maksmata arvete pärast : miks see mittekellegile ei meeldi?
Kõik, kes seletavad, et vaba päev on puhkamiseks ... palun, puhkame - meil on vist erinev arusaam puhkamisest? Selleks, et end lolliks magada ei pea oma elamist pidama - hooldekodudes saab seda päevast päeva teha, puhata.
Ja kui sa oled emane siis pead sa üldse lõpetama töölkäimise ja pidevalt koduvalves olema, et äkki tahab keegi keppi või kokkamist, ülejäänud ajal võid omaette hulluks minna, sest eneseteostamiseks ei anna sulle keegi vahendeid ja mõningatel juhtudel võib kodust lahkumine üldse probleeme tekitada ...
Kas see ongi siis elu?! Fuck off, siis on parem mitte elada!




Nii oli hommikul kell 5.
Praegu ... on jälle sügav talv.
Ja nii pead sina elama.
Fui.

... me ei ole täna need, kes me olime eile - me ei ole homme need, kes me oleme täna! Ja parem oleks - kui sa ühel päeval avastad, et oled...